Roomlased ehitasid kõrgeid sambaid harilikult keisri auks ja ka mõne suurema sõjalise võidu puhul, mille keiser oli Rooma riigile toonud. Sambad olid seega otsekui propaganda- ja reklaampostid, mis keisri võimu kinnitasid ning talle ka jääva mälestuse tagasid.
Mänguhimulised roomlased rajasid 8. sajandil eKr endale võidusõidurajaga võistlusväljaku. Algne mudane rada muutus ajapikku Rooma suurimaks rahvalõbustuspaigaks.
500aastase lahusoleku järel sai Rooma linna kunagine hiiglaslik skulptuur tagasi oma nimetissõrme. See oli otsaga jõudnud Pariisi, kus ajaloolased arvasid, et tegemist on hoopis suure varbaga.