Kuuepäevane sõda muutis Lähis-Ida tundmatuseni
Lähis-Ida on pikka aega olnud kui püssirohutünn, mille võib plahvatama panna väikseimgi säde. Pärast Teist maailmasõda iseseisvus küll enamik sealseid riike, kuid vanad vaenud jäid: ühel pool juudid, teisel araablased. Pinged eskaleerusid taas kord 1967. aasta juunis ning Iisraelil võttis Lähis-Ida kaardi tundmatuseni muutmine aega kõigest kuus päeva.
Iisraeli kaitseväe staabiülem Yitzhak Rabin teatas 12. mail 1967 konkreetselt, et kui Fatah (Palestiina vabastamist taotlev rühmitus – toim) ei lõpeta aina sagenevaid rünnakuid, on juudiriik sunnitud kasutusele võtma drastilised meetmed. Samal ajal tegi analoogseid väljaütlemisi ka Iisraeli peaminister Levi Eshkol ning Kairos, Damaskuses ja Ammanis hakati ärevust tundma. Jordaania kuningas Hussein kurtis sealsele USA saadikule, et Iisraelil olevat kindel plaan haarata Jordani Läänekallas endale.Egiptuse parlamendispiiker Anwar Sadat oli 13. mail Moskvas visiidil ja seal anti talle teada, et Iisrael koondab Süüria piirile vägesid. Sama sõnumi edastas Egiptuse president Gamal Abdel Nasserile ka Kremli saadik Kairos ning eelnevate piirikokkupõrgete taustal kippusid araablased neid väiteid uskuma.
Seotud lood
Juba pantvangikriisi ajal kogunes Connollystrasse 31 ette suur rahvahulk.
1950. aastail pärast sunnitööd Nõukogude Liidus, Inglismaal ja Prantsusmaal hakkasid Saksa relvainsenerid koju tagasi pöörduma. Rahumeelne Lääne-Saksamaa võõristas neid, ent siis said nad tööpakkumise Egiptusest.
Kõrvuti raskete kaitselahingutega Narva rindel käisid Tartus Eesti ja Nõukogude Venemaa delegatsiooni vahel rahuläbirääkimised. Ka sel diplomaatilisel rindel peeti raskeid heitlusi, mida mõjutas seis sõjaväljal. Nõukogude Venemaa püüdis saavutada paremat läbirääkimispositsiooni Narva vallutamisega või üle Narva jõe tungimisega.
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele