Üks 79. aastal Vesuuvi purske eest Pompeis põgenedes hukkunud inimene oli tõenäoliselt arst.

- 79. aastal Pompeis hukkunud inimese kipsivalandi juurest leiti arstiriistadega karp.
- Foto: Pompei arheoloogiapark
Sellise järelduseni jõudsid teadlased enam kui kuuskümmend aastat pärast väljakaevamisi Orto dei Fuggiaschis ehk Põgenejate aias. Seal leidsid Amedeo Maiuri juhitud arheoloogid 1961. aastal 14 vulkaanipurske tagajärjel hukkunud inimese säilmed. Nüüd avastasid teadlased, et üks ohvritest kandis kaasas väikest karpi metallist tööriistadega, mis tõenäoliselt kuulusid arstile.
Teadlased tuginesid uuringus muu hulgas kompuutertomograafiale ja tehisintellekti abil loodud kolmemõõtmelistele rekonstruktsioonidele. Need võimaldasid uurida kipsvalandi sisu seda kahjustamata. Teadlasi üllatas ka karp ise: sellel oli hammasrattaga lukumehhanism, mis viitab nii hoolikale meistritööle kui ka selles hoitud esemete väärtusele.

- Teadlaste leitud arstikarp.
- Foto: Pompei arheoloogiapark
Pompei arheoloogiapargi direktor Gabriel Zuchtriegel
nimetas leidu väikeseks, kuid tähendusrikkaks. Tema sõnul võisid tööriistad mehel kaasas olla selleks, et kriisi ajal teisi aidata.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See mees võttis oma tööriistad kaasa, et olla valmis valitud ametis mujal elu uuesti üles ehitama, kuid võib-olla ka selleks, et teisi aidata.
Gabriel Zuchtriegel
Pompei arheoloogiapargi direktor
„Juba kaks tuhat aastat tagasi leidus neid, kes ei tegelenud arstiametiga ainult tööajal, vaid olid arstid igal hetkel – ka põgenedes purske eest, mille katkestas lõõmpilv, mis tabas Porta Nocera kaudu linnast lahkuda püüdnud põgenikke,“ ütles Zuchtriegel. „See mees võttis oma tööriistad kaasa, et olla valmis valitud ametis mujal elu uuesti üles ehitama, kuid võib-olla ka selleks, et teisi aidata. Pühendame selle väikese, ent märgilise avastuse kõigile naistele ja meestele, kes seda ametit ka tänapäeval suure vastutustunde ja kogukonna teenimise nimel peavad.“
Uuring peegeldab ka laiemat muutust Pompei arheoloogias. Kui varem keskendusid teadlased peamiselt majadele, freskodele ja tänavatele, siis nüüd kasutatakse üha enam teaduslikke meetodeid, et tuua vanade leidude kaudu esile üksikisikute lugusid.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!