Vesuuvi vulkaanipurske ohvri juurest leiti arstikarp

Üks 79. aastal Vesuuvi purske eest Pompeis põgenedes hukkunud inimene oli tõenäoliselt arst.
79. aastal Pompeis hukkunud inimese kipsivalandi juurest leiti arstiriistadega karp.
  • 79. aastal Pompeis hukkunud inimese kipsivalandi juurest leiti arstiriistadega karp.
  • Foto: Pompei arheoloogiapark
Sellise järelduseni jõudsid teadlased enam kui kuuskümmend aastat pärast väljakaevamisi Orto dei Fuggiaschis ehk Põgenejate aias. Seal leidsid Amedeo Maiuri juhitud arheoloogid 1961. aastal 14 vulkaanipurske tagajärjel hukkunud inimese säilmed. Nüüd avastasid teadlased, et üks ohvritest kandis kaasas väikest karpi metallist tööriistadega, mis tõenäoliselt kuulusid arstile.
Loe lisaks
Surnuid uuritakse võimsa haiglaskanneriga. Tulemused kavatsetakse panna andmebaasi, kus kõik teadlased, kes seda vaid soovivad, saavad 3D-mudeleid uurida ja analüüsida.
  • 01.02.16, 19:52
Pompei elanikud toitusid ülitervislikult
Loe lisaks
Kuldjäär sai tunda, et tänamatus on maailma tasu. Kui ta oli viinud Phrixose turvalisse Kolhethisse (tänapäeva Gruusias), siis ohverdas Phrixos jäära Zeusile ja riputas tema naha – kuldvillaku – pühasse hiide.
  • 09.10.25, 15:52
Arheoloogid avastasid Pompeist uskumatult hästi säilinud fresko
Teadlased tuginesid uuringus muu hulgas kompuutertomograafiale ja tehisintellekti abil loodud kolmemõõtmelistele rekonstruktsioonidele. Need võimaldasid uurida kipsvalandi sisu seda kahjustamata. Teadlasi üllatas ka karp ise: sellel oli hammasrattaga lukumehhanism, mis viitab nii hoolikale meistritööle kui ka selles hoitud esemete väärtusele.
Teadlaste leitud arstikarp.
  • Teadlaste leitud arstikarp.
  • Foto: Pompei arheoloogiapark
Pompei arheoloogiapargi direktor Gabriel Zuchtriegel nimetas leidu väikeseks, kuid tähendusrikkaks. Tema sõnul võisid tööriistad mehel kaasas olla selleks, et kriisi ajal teisi aidata.

Artikkel jätkub pärast reklaami

See mees võttis oma tööriistad kaasa, et olla valmis valitud ametis mujal elu uuesti üles ehitama, kuid võib-olla ka selleks, et teisi aidata.
Gabriel Zuchtriegel
Pompei arheoloogiapargi direktor
„Juba kaks tuhat aastat tagasi leidus neid, kes ei tegelenud arstiametiga ainult tööajal, vaid olid arstid igal hetkel – ka põgenedes purske eest, mille katkestas lõõmpilv, mis tabas Porta Nocera kaudu linnast lahkuda püüdnud põgenikke,“ ütles Zuchtriegel. „See mees võttis oma tööriistad kaasa, et olla valmis valitud ametis mujal elu uuesti üles ehitama, kuid võib-olla ka selleks, et teisi aidata. Pühendame selle väikese, ent märgilise avastuse kõigile naistele ja meestele, kes seda ametit ka tänapäeval suure vastutustunde ja kogukonna teenimise nimel peavad.“
Uuring peegeldab ka laiemat muutust Pompei arheoloogias. Kui varem keskendusid teadlased peamiselt majadele, freskodele ja tänavatele, siis nüüd kasutatakse üha enam teaduslikke meetodeid, et tuua vanade leidude kaudu esile üksikisikute lugusid.

Seotud lood

Kuulsad ehitised

Kuritöö ja karistus

Viikingid

Poliitika

Katastroofid

Arheoloogia

Tagasi Imeline Ajalugu esilehele