Miks saavad surmamõistetud viimase söömaaja?
Surmamõistetud saavad valida, mida nad tahavad süüa hukkamispäevale eelneval õhtul.
Tava sarnaneks justkui viimase ülesnäidatava armulikkusega, kuid sel oli algselt hoopis sümboolse vastutasu tähendus. Viimase õhtusöögiga nõustumine tähendas seda, et hukatav andestas kohtunikule ja tunnistajatele. Ka hukkamiskohas oodanud timukas palus esmalt andeks talle kaela langenud kohustuse pärast. Tegu on katoliikliku kombega, mis jäi pärast reformatsiooni kehtima ka protestantlikes riikides.
Seotud lood
Vanglaelu on karm. Eriti karm oli see Newgate’is, kus parasiidid, nälg ja piinamine olid igapäevased. Ajavahemikus 1188–1902 olid igasuguste mugavusteta vangikongid justkui inimjäätmete prügimägi, kuhu visati mõrtsukad, teeröövlid ja taskuvargad oma poomist ootama.
Artikli sisu võib olla häiriv.
Tunnustatud keelemees Kaarel Leetberg, kes aastatel 1922-1933 oli Rakvere poeglaste gümnaasiumi direktor, kasutas ka eesnime Karl. Pärast 1922. aastat või tõenäoliselt just eriti 1922. aasta lõpu poole ta seda aga ilmselt teha ei tahtnud.
Elektritoolis antakse surmamõistetule üldjuhul kaks elektrilööki. Esimene kestab 15 sekundit ja surmamõistetu kaotab teadvuse. Järgmise elektrilöögiga purustatakse siseorganid.
Kas oled valmis rännakuks läbi aja? Viasat History viib sind ajaloo suurimate mõistatuste, võimu ja kurjuse telgitaguste ning lahendamata surmalugude keskmesse. See on kanal, kus minevik ärkab ellu läbi ekspertide, teadusuuringute ja haarava jutustuse – alates antiikvalitsejate saladustest kuni 20. sajandi süngeimate peatükkideni. Viasat History on saadaval kõikides Eesti teleoperaatorite pakettides.
Viimased lood
Sõda
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele