Euroopa ristisõdijad ei pööranud relvi ainult moslemite vastu Lähis-Idas. Kesk-Euroopas viskusid kristlased jõhkralt juutide kallale, kiusates neid nii ulatuslikult taga, et juudi kogukonnad juuriti paljudes kohtades täielikult välja.
Saksamaa Reinimaa juudi kogukond sai 1096. aasta alguses kuulda ärevaid uudiseid. Kirjadest ja rändurite juttudest ilmnes, et Prantsuse kristlased kavandavad sõjakäiku moslemite välja ajamiseks Jeruusalemmast ja pühalt maalt. Sealse rahva oli sütitanud suur viha ja seda mitte ainult moslemite, vaid kõigi teiseusuliste vastu. Prantsusmaa Roueni linna juudid olid juba selle tagajärgi tunda saanud: üks kristlaste rühm ajas nad kirikusse, kus juudid seati valiku ette, kas lasta end ristida või maha nottida. Prantsuse usukaaslased soovitasid Saksa juutidel end targu valmis panna – koledused olid nende poole teel.
Esimese kolmesaja aasta jooksul pärast Jeesuse ristilöömist veeretati süü kõiges, mis oli Rooma riigis halvasti, kristlaste kaela. Ristiusu jüngreid kiusati taga, piinati ja tapeti. See kõik lõppes kui noaga lõigatult siis, kui keiser Constantinus I nägi taevas ilmutust.
Holokaust on moodsa aja üks hirmsaimaid genotsiide. Alates 1941. aastast kuni Teise maailmasõja lõpuni 1945. aastal tapsid natsid 980 koonduslaagris kokku üle kuue miljoni juudi.