Vahetult Teisele maailmasõjale järgnenud aastail elas osa metsavendi taludes, mitte metsas. Talusse varjumine eeldas leidliku peidiku ehitamist, et mitte torgata silma võõrastele ja jääda tabamatuks haarangu korral.

- Metsavennad varjasid end taludes
- Foto: Artur Puurand / tallinna linnamuuseum
Hoonetesse ehitatud peidikud olid kas ajutised pelgupaigad, kuhu sai varjuda läbiotsimiste ja võõraste talusse saabumise ajaks, või siis olid need pidevalt seal elamiseks kohandatud ruumid. Peidikud võisid olla kõikvõimalikes kohtades: lakas õlgede või heina sees, osaliselt kokku varisenud vana taluhoone otsa all, toas riidekapi ja seina vahel, millesse pääses kapi lahti käiva tagaseina kaudu, reheahju, seina või ka vundamendi sees jne. Külades korraldatud haarangute käigus kukkus vahel mõne sellise peidiku asukas ka sisse. See tõi kaasa otseseid kannatusi ka talle ulualust pakkunud inimestele.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
1948. aasta 12. juuni öösel tungisid Harjumaal Äksil metsavennad kohalikku meiereisse ja viisid minema võikastid ning panid meiereijuhataja keldrisse kinni.
Kui mitukümmend aastat pärast teist maailmasõda vihmametsadest kätte saadud Jaapani sõdurid ei teadnud, et sõda on lõppenud, siis viimased Eesti metsavennad teadsid seda hästi. Nad olid lihtsalt otsustanud surra nii, nagu olid elanud – vabana. Ka Eesti viimane metsavend August Sabbe jäi lõpuni vabaks.
Kujutlege, et te peaksite veetma terve talve metsas. Kuidas meie metsavennad 70–80 aastat tagasi sellega toime tulid?
Viasat History on nagu pilet ajarännule, kus kohtad põnevaid ajaloolisi lugusid ja ekspertide arvamusi. Sul on parim istekoht nägemaks pöördelisi hetki ajaloos ja inimesi, kes on mineviku kujundanud. Viasat History telekanal on saadaval enamikes Eesti teleoperaatorite pakettides