Sada aastat tagasi möllas Läänemerel tugev torm, mis kestis pea nädala, tekitades palju pahandust ning nõudes paraku ka inimelusid.
Keri ehk Kokskäri tuletorn jäi tormis õnneks püst, lätlastel aga nii hästi ei läinud.
  • Keri ehk Kokskäri tuletorn jäi tormis õnneks püst, lätlastel aga nii hästi ei läinud.
  • Foto: Eesti Rahva Muuseum
Torm hakkas jõudu koguma 10. oktoobril 1926 ja kestis kuus päeva. Ajaleht Virulane kirjutas 13. oktoobril:
“Pühapäeva õhtupoolikul hakkas Balti merel Süd-Westi (lõuna-lääne) tuulega torm paisuma. Sadas tugevat vihma. Tuule hiilidest tõusis hilja õhtul tuule kõvadus juba üle 8 palli. Filsandi juures on tuul puhunud 12-pallilise kõvadusega. Esm. langes tuule kõvadus 6—5 pallini. Ühtlasi hakkas peale lõunat mere veeseis tuntavalt tõusma, samuti ka baromeeter.
Meremehed ennustavad, et nende tundemärkide juures tuul võib keerata õhtusse, või koguni põhja ja võib järgneda veel suurem torm. Kõige rohkem tundus pühapäeval tormi ja esm. tugeva tuule mõju Pärnus. Kuna tuul puhus lõuna-lääne sihis, siis ajas ta mere vett Pärnu lahte, ühtlast takistades Pärnu jõe voolu. Selle järeldusel hakkas vesi jões tõusma. Esmasp. tõusis vesi juba 20—21 jalga üle normaalpinna, tõusis sildadega ühetasa, ähvardades linna uputada. Veel ainult 3—4 jalga tõusu ja Pärnu oleks ujunud. Peale lõunat rauges tuul tuntavalt. Uputuse hädaoht möödus.
Surmahädaohus olevaist teatati Vindavi sadamavalitsusele, kes meeste päästmiseks kiires korras välja saatis puksiiri. Pärast mitmetunnilist otsimist mässavais voogudes leidis puksiir ühe paadi ja võttis dekile paadis viibivad surmani väsinud mehed.
Jätkates otsimist, eemaldus puksiir veel kaugemale, merele. Siis aga läksid masinad äkki rikki ja ta sattus raskesse olukorda: lained viisid teda kalda poole sarnase hooga, et meeskonna hukkumine paratamatuna näis. Silmapilgul, mil kõik end juba katastroofi vastu valmistasid, hakkas masin uuesti tööle ja puksiir võis kursi Vindavi peale võtta.
Merele jäänud kalurpaatide otsimist ei saadud jatkata, kuna kardeti masina teistkordset rikkiminekut ja puksiir tormis kaotanud oli ka oma mõlemad ankrud ühes kettidega.
15. oktoobri hommikuks paiskas torm Vindavi läheduses kaldale 7 kalurpaati. Kes paatides viibivaist kaluritest eluga pääses ja kes hukkus, pole senini suudetud kindlaks teha, sest oli ju torm Kura rannas mitmelpool purustanud telegraafi- ja telefoniühenduse.
Ööl vastu reedet möllanud torn viskas ümber ühe Liibavi tuletornidest, mille pikkus oli 70 jalga ja mis oli puuehitus.“
Vanade nimede selgituseks tuleb öelda, et Ragazeema kannab tänapäeval Ragaciemsi nime, tegemist on väikese kalurikülaga Riiast poolsada kilomeetrit läänes. Mühlgrabeni nime kandis Milgravise mõis ja ka piirkond praeguse Riia linna territooriumil. Düüna on loomulikult Daugava, Liibavi Liepaja, Vindavi aga Venstpils. Kokskär on Keri saar.

Seotud lood

Kuulsad ehitised

Kuritöö ja karistus

Viikingid

Poliitika

Katastroofid

Arheoloogia

Tagasi Imeline Ajalugu esilehele