Meie sakste söömaajad
Baltisakslaste köögikultuur tugines Saksa köögile, mida mõjutasid tugevasti Rootsi, Vene ja Lääne-Euroopa kombed. Mõisateenijate kaudu kandusid 19. sajandil retseptid ka eestlastele ja lätlastele ning nende järgi valminud toidud kinnistusid meie rahvusköögi tuumikroogadeks.
Juba sellel ajal, kui Balti provintsid kuulusid Rootsi võimu alla (aastail 1561–1710), eksisteeris siin omanäoline toidukultuur. Kuigi toonase toidu kohta säilinud allikad on napid ja needki jäävad enamasti kaudsete vihjete tasemele, on siiski võimalik tuvastada mõisa- ja linnakultuuri toidutraditsioone. Need olid tugevasti Saksa päritolu, kuid said samas mõjutusi ka Rootsi köögist ning meie enda kohalikest oludest.
Seotud lood
Otto von Kotzebue püüdis leida Loodeväila ehk põhjapoolset mereühendust Vaikse ookeani ja Atlandi ookeani vahelt. See pingutus tegi temast ainsa baltisaksa maadeavastaja, kes osales kokku kolmel ümbermaailmareisil.
Saaremaal sündinud meresõitja Fabian Gottlieb von Bellingshausen juhtis Venemaa esimest Antarktika ekspeditsiooni. Sel reisil nägi ta esimese inimesena Antarktise mandrijää serva. Seda, et tegu oli uue mandri avastamisega, ei taibanud ei Bellingshausen ise ega enamik tema kaasaegseid.
Laulupeod, spordiseltsid, looduskaitse – selleks kõigeks oleme eeskuju saanud baltisakslaste ettevõtmistelt.
Sobivat töötooli valides ei tohiks lähtuda ainult tooli väljanägemisest, vaid tähelepanu peaks pöörama ka tooli reguleerimisvõimalustele ja mugavusele. Istudes pikki tunde arvuti taga, peab tool just parajal määral toetama sinu keha, et tööpäev mööduks produktiivselt ja tervist koormamata.
Viimased lood
Sõda
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele