Katk tegi Rooma riigist hauakambri
Bütsantsi keiser vallutas 541. aastaks suurema osa kunagise Lääne-Rooma riigi valdustest. Väljastpoolt tundus riik tugevamana kui kunagi varem, aga Egiptusest saabunud laevad kandsid lastiruumis impeeriumi languse seemet: katku. Ajaloo esimeses pandeemias suri kõigest aastaga miljon inimest.
Vahemere-äärne Pelusioni linn kihas elust. Kaide ääres ootavatele kaubalaevadele laaditi suuri linase riide pampe ja nisukotte. Laevad pidid suunduma Vahemere sadamaisse, kus osati Pelusioni kaupu hinnata. Niiluse suudmealas asunud linn oli tänu kaubandusele tuntuks saanud kogu Bütsantsi impeeriumis.
Seotud lood
Ida-Rooma impeeriumi vaevasid algusest peale võimuvõitlused ja kurnavad kodusõjad. Raskustest hoolimata püsis Bütsants tänu tõhusale diplomaatiale ning riigi ja kiriku selgele vahekorrale üle tuhande aasta.
Keiser Diocletianus võttis 284. aastal üle kaoses Rooma riigi. Impeeriumi päästmiseks viis ta ellu reformi, mis paiskas kogu elanikkonna maksuorjusse.
Esimese kolmesaja aasta jooksul pärast Jeesuse ristilöömist veeretati süü kõiges, mis oli Rooma riigis halvasti, kristlaste kaela. Ristiusu jüngreid kiusati taga, piinati ja tapeti. See kõik lõppes kui noaga lõigatult siis, kui keiser Constantinus I nägi taevas ilmutust.
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele