Sild viikingiaega: ülevaade kuningas Harald Sinihamba aegsest insenerikunstist
Kui Taani talunik Knud Knudsen hakkas 1971. aastal kündma Vejle jõelammi äsja kuivendatud luhal, ei osanud ta aimatagi, et leiab mustast mullast ühe suurima viikingiaegse ehitise. Alguses kulges kündmine tavapäraselt, kuid peagi põrkus adratera millegi kõva vastu. Uskudes, et see on kivi, võttis Knud keti ja labida, et tüütu takistus eemaldada.
Maaomanikule sai peagi selgeks, et objekt polnud kivist, vaid pigem puidust. Ja see oli kindlalt kinni. Alles pärast mitut katset õnnestus Knudsenil saladuslik objekt traktoriga välja tõmmata. Tegemist oli kolmemeetrise postiga. See kaalus mitusada kilogrammi ja oli silmanähtavalt palju aastaid maapinnas veetnud. Knudsen tiris posti eemale ja kündis edasi. Kui talumees sattus varsti veel kümnele postile, andis ta alla ja helistas Vejle muuseumisse.
Seotud lood
Talumehed tulid lahingusse saarepuidust odadega, rikkad mehed Saksamaalt imporditud mõõkadega ning võitlustes karastunud sõjamehed vehkisid kahe meetri pikkuste sõjakirvestega. Selline oli viikingite võitmatu vägi, keda keegi ei suutnud kolmesaja aasta jooksul peatada.
Kolm Vejenist leitud käevõru olid valmistatud põimitud kuldtraadist.
Kääbaskalme skannimise järel koostasid Norra teadlased saadud andmete põhjal digitaalse kujutise laevast. Väljakaevamised näitavad, kas nende ettekujutatu on õige.
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele