Viikingid olid Põhjala spartalased
Kui viikingid asutasid end võõrastele rannikutele röövima ja tapma, ei toimunud see spontaanselt ega juhuslikult. Võitude taga oli palju aastaid harjutamist, riukalikud sõjakavalused ja hoolikalt kavandatud ründestrateegiad. Kui aga pealik langes, lagunes ka sõdalaste distsipliin.
Pikakasvulised normannid – nii kutsuti viikingeid Lääne-Euroopas – kandsid surnuraami läbi Põhja-Itaalia sadamalinna Luna tänavate. Kes raami äärde ei mahtunud, need järgnesid kurvalt. Surilina all oli nende kõigi juht, viiking nimega Hastein (Hasting). Surnukeha ümber olid karmid sõdalased asetanud ehiskirveid ning kulla ja kalliskividega kaunistatud tseremooniamõõga.
Seotud lood
Viikingid sõitsid mööda Venemaa jõgesid kaugetele kaubaturgudele, et hankida karusnahkade ja orjade eest väärtuslikke araabia hõbemünte. Kaubatee kulges Eesti ranniku kaudu.
837. aastal röövisid viikingid Iirimaa idaosas Dublini kloostrit. Mõni aasta hiljem läksid viikingid uuesti – seekord selleks, et jääda. Viikingiajal linn arenes ning muutus võimsaks keskuseks, mille õitsengule pani aluse Põhja-Euroopa olulisim orjaturg.
Viasat History on nagu pilet ajarännule, kus kohtad põnevaid ajaloolisi lugusid ja ekspertide arvamusi. Sul on parim istekoht, et näha pöördelisi hetki ajaloos ja inimesi, kes on minevikku kujundanud. Viasat History telekanal on saadaval enamiku Eesti teleoperaatorite pakettides.
Viimased lood
Sõda
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele