Viikingid olid Põhjala spartalased
Kui viikingid asutasid end võõrastele rannikutele röövima ja tapma, ei toimunud see spontaanselt ega juhuslikult. Võitude taga oli palju aastaid harjutamist, riukalikud sõjakavalused ja hoolikalt kavandatud ründestrateegiad. Kui aga pealik langes, lagunes ka sõdalaste distsipliin.
Seotud lood
Viikingid sõitsid mööda Venemaa jõgesid kaugetele kaubaturgudele, et hankida karusnahkade ja orjade eest väärtuslikke araabia hõbemünte. Kaubatee kulges Eesti ranniku kaudu.
837. aastal röövisid viikingid Iirimaa idaosas Dublini kloostrit. Mõni aasta hiljem läksid viikingid uuesti – seekord selleks, et jääda. Viikingiajal linn arenes ning muutus võimsaks keskuseks, mille õitsengule pani aluse Põhja-Euroopa olulisim orjaturg.
Oktoobris viib Viasat History vaatajad ajaloo pöördeliste sündmuste ja seni varju jäänud lugude juurde. Teise maailmasõja lahinguväljade kujundanud geograafia, Vesuuvi tuha alla mattunud luksusvilla saladused, Baskimaa nõiajahi sünge pärand ning Dracula ajaloolise prototüübi lugu näitavad, et minevikust võib tuttavate lugude tagant leida hoopis uusi tahke. Viasat History on saadaval kõikide Eesti teleoperaatorite kaudu. Tutvu telekavaga: viasathistory.eu/ee
Viimased lood
Sõda
2
Duubelfilm prantslaste vastuolulisest rahvuskangelasest
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele