Tohtrihärra kaebas ajalehe kohtusse. Korduvalt
Kui tänapäeval ajakirjanduses midagi sellist ilmub, millega leheloos olnud isik rahul ei ole, pöördub ta pressinõukogu poole ning enamasti saab lugu lahenduse ja kohtusse jõutakse harva. Sada aastat tagasi viis aga tee otse kohtusse ning taolised protsessid olid üpris tavalised.
1926. aasta mai lõpul oli Rakvere ajaleht Virulane kohtulaua ees koguni kahe artikli tõttu, kusjuures mõlemal puhul oli kaebajaks sama isik – kohalik tohtrihärra Hildebrand. Nimelt ilmus 1925. aasta mais Virulases väike looke „Asjatundmatu arst“ ja augustis nupuke „Ahne arst“.
Asjatundmatu arst
„Möödaläinud aasta oktoobri kuul vaatas Rakvere haigekassa arst Dr. W. Hildebrand kartuli vabriku „Viru“ töölisi läbi. Läbivaatamise all oli ka tööline F. Kiidelmann, keda Dr. Hildebrand tiisikuse haigeks tunnistas. Seega keelati Kiidelmannil vabrikus töötamine ära.
Et Kiidelmann enese täitsa terve tundis olema, siis lasti ta ennast Dr. Tivasel läbivaadata, kes teda ka terveks tunnistas. Nüüd lasi haigekassa K. uuesti Dr. Hildebrandi poolt läbivaadata, kuid viimane jäi oma endise otsuse juurde. Kuna Kiidelmann töötamise keelu tõttu raskesse seisukorda pandi, siis sõitis ta Tartu ülikooli kliinikusse. Seal vaadati teda põhjalikult läbi ning anti tunnistus välja, et ta täiesti terve on.
Et Kiidelmannil Dr. Hildebrandi asjatundmatu otsuse läbi palju tööpäevi kaduma läks, siis esines ta rahukohtuniku ees 4000 mk. suuruse kahjutasu nõudmisega Dr. Hildebrandi vastu. Asi tuli hiljuti arutusele kuid läks nõudja kohtusse mitte ilmumise puhul tühja.“
Ahne arst
„Mõni Saksa soost Rakvere arst on tuntud oma suure ahnuse poolest, nõudes ravitsemise eest sedavõrd kõrget tasu, mis mõnel vaesel inimesel üle jõu käib. Iseäranis kuulus oma liialdatud tasu nõudmisega on arst X.
Linnas haige juure minnes nõuab ta teiste arstide poolt võetava 200 mk. asemele 800 mk. Kuid täiesti hulluks muutub asi siis, kui X-il maale tuleb sõita. Siin ei ole tema nõudmistel enam piiri. Nii näituseks nõudis ta ühe väljasöidu eest 4 versta Kabala jaamast eemal asuvasse külasse 6.000 marka. Teisel juhtumisel koguniste 9.000 mk. Vaesel inimesel ei jäänud muud üle, kui pidi arsti nõudmise rahuldamiseks oma lehma ära müüma.“
Kohtuasjad
Doktor Hildebrand leidis, et teda on nendes artiklites laimatud ja kaebas ajalehe vastutava toimetaja Johannes Jaanise ja tegevtoimetaja Arved Palgi kohtusse. Virulane kirjutas 29. mail 1926: „Eriti iseloomustav on Hildebrandi teine kaebtus. See kõlab järgmiselt: „Ajalehes „Virulane“ nr. 33, 1925 a. ilmus artikel „Ahne arst“, kus leiduvad ütelused, mis kompromiteerivad ja laimavad Rakvere Saksa soost arstide kohta, nimelt: „Mõni Saksa soost Rakvere arst on tuntud oma suure ihnuse poolest. Iseäranis kuulus oma liialdatud tasu nõudmisega on arst X., kes nõuab arstide poolt nõutava 200 mk. asemel 600 marka“—„ja ei tema nõudmistel piiri ei ole“ — mis minu, kui ühe Rakvere Saksa soost arsti kohta kompromiteeriv ja laimav on.
Mina, kui üks Saksa soost arst, pöörasin eraviisil mainitud ajalehe vastutava toimetaja Johannes Jaanise poole järelpärimisega, kas käib tähendatud artikel minu kohta. J. Jaanis vastas, et isiklikult ei käi, kuid ajalehes seda avaldama nõus ei olnud. Sellepärast olen mina, kui üks mõnest Rakvere Saksa soost arstidest sunnitud kohtu teel oma au jalule seadma.
Hetkel kuum
Tähendatud artikel vöib minu, kui Rakvere Saksa soost arsti praktika peale selle vähenemise mõttes mõju avaldada, kuna ajalehes avaldatud andmed ei vasta tõele“ jne.
Kohtuuurija poolt ettevõetud lepitamise katsed läksid nurja. Kaebaja Hildebrand ilums küll alati täpselt kohale, kuid ilmumata jäid kaebealused, kes leppimisest sugugi huvitatud ei olnud.
Mõlemad kaebtused tulid neljapäeval, 27. mail Rakvere-Paide rahukogus arutusele. „Ahne arsti“ protsessi arutamine oli kella 9 peale ja „Asjatundmatu arsti" protsessi arutamine kella 10 peal määratud. J. Jaanise ja A. Palgi volinikuna esines kohtus vannutatud advokaat M. Kutti. Kuna esimese protsessi arutamise ajaks kaebajat ega ka tema volinikku kohale ilmunud ei olnud, siis lõpetati asi ära.
Teise protsessi alguks ilmus kohale Hildebrandi volinikuna advokaat Hasselblatt. Kuna aga Hildebrandi poolt ülesantud tunnistaja Luksepp ilmunud ei olnud, siis jäi asi pooleli, kuna tunnistajat Lukseppa 3000 margalise rahatrahviga karistati.“
Seda ei oskagi öelda, kui tavaline see oli, et asjaosalised lihtsalt kohtusse ei ilmunud. Aga nagu öeldud – protsessimist ajalehtede vastu oli tollal kohtutes päris sageli.
Viimased lood
Sõda
3
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele