Naine kannab 1991. aasta novembris oma vähest vara läbi sõjast räsitud Horvaatia linna Vukovari.

- © Ron Havin / Ritzau Scanpix
Märtsis 1991 algas üks Euroopa veriseim konflikt pärast Teist maailmasõda. Endise Jugoslaavia alal hukkus 140 000 inimest veristes lahingutes ja arvukates etnilistes puhastustes, mis vapustasid maailma. 1994. aastal koostatud ÜRO raporti kohaselt püüdis Serbia jugoslaavlaste liitu vägisi koos hoida, horvaadid aga unistasid Suur-Horvaatiast, mis hõlmanuks Serbia ja Bosnia osi. Sõjategevus vaibus 1995. aastal ja Jugoslaavia varemeist kerkisid sõltumatud riigid Sloveenia, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Montenegro, Põhja-Makedoonia ja Serbia. Neli aastat hiljem eraldus pärast veel üht sõda Serbiast ka Kosovo.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Juba mõni aasta pärast Nõukogude Liidu lagunemist langes Valgevene tagasi diktatuuri kütkesse ning riigist sai justkui nõukogude korra kaitseala. Suuremate muutusteta on see nõnda praeguseni.
1998. aasta 28. veebruaril puhkes sõda Kosovos, mis toona oli Serbia (täpsemalt Jugoslaavia Liitvabariigi) osa.