Vanaaja seitse maailmaimet

Cheopsi tohutu hauakamber paistis antiikaja imede seas silma nii oma vanuse kui ka suuruse poolest.

Lisaks oli see püramiid 4000 aastat maailma kõrgeim ehitis.

Püramiid rajati vaarao Cheopsile umbes aastal 2550 eKr. Vanad egiptlased kasutasid hiigelehitise jaoks ligi 2,5 miljonit kuupmeetrit lubjakiviplokke. Selle kõik küljed on ligikaudu 230 meetrit pikad ja kõrgust oli 146,5 meetrit (tänapäeval madalam, umbes 137 meetrit). Rajatis võtab enda alla 5,37 hektarit – sinna mahuksid korraga Rooma Peetri kirik, Firenze ja Milano katedraal ning Londoni St Pauli katedraal.

Teadlaste hinnangul koosneb püramiid 2,3 miljonist kiviplokist, millest igaüks kaalub 2–15 tonni. See muutis ehitustööd peaaegu teostamatuks, eriti kui arvestada, et egiptlased ei tundnud tollal keerukamaid tõsteseadmeid. Kõik, mida nad püramiide püstitades kasutada said, olid vaid puurullikud ja kangid.

Keegi ei tea täpselt, kuidas egiptlased selle tööga hakkama said. Üks asi on siiski selge – ehitus nõudis suurel hulgal tööjõudu. Vanaaja allikad ei ole ühel meelel, kui palju töölisi ametis oli. Kreeka ajaloolane Herodotos väidab, et 100 000, samas pakub tema kolleeg Diodoros, et see arv on 360 000. Mõlemad aga kinnitavad, et ehitus kestis 20 aastat.

Püramiidid on ainsad seitsmest maailmaimest, mis tänaseni püsivad.