Miks jätsid viikingid Gröönimaa maha?
Islandi saagade järgi seilanud 986. aastal Islandilt Gröönimaad asustama 14 viikingilaeva. Nende järeltulijad elasid sel suurel saarel mitu sajandit, kuni 15. sajandil ootamatult oma kodud Gröönimaal maha jätsid.
Ajaloolased vaidlevad Gröönimaa kolonisatsiooni kokkuvarisemise põhjuste üle siiani. Viimaste aastate teaduslik töö on toonud välja, et põhjuseid polnud üks, vaid tegemist oli tõenäoliselt mitme asjaolu kokkulangemisega. Nii näitas Gröönimaa lahtedest võetud setete uurimine, et 1250. aasta paiku langes piirkonnas järsult temperatuur. Lahed jäätusid ja tegid merel seilamise raskeks ning suved muutusid väga tuulisteks. See tähendas, et elanikel tuli hakata varuma suurel hulgal talvevarusid: küttepuid ja toitu. Umbes samal ajal kadus Euroopas nõudlus morsavõhkade järele, sest oli tekkinud uus moekaup vandel. Nii kadus Gröönimaa elanike üks peamisi sissetulekuallikaid. Selle tagajärjel hõrenes Gröönimaa laevaliiklus ning saarel elanud inimesed jäid veel suuremasse isolatsiooni.
Seotud lood
Harvardi ülikooli teadlastel on viikingite mõistatuslikule Gröönimaalt kadumisele üllatav seletus.
Tänapäeval on Gröönimaa fjordides veidi külmem kui viikingi- ja keskajal, mil saarele asusid skandinaavlaste esivanemad.
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele