Artiklisari Eestimaa linnused: Sakala pealinn Viljandi tehti maatasa
Muinasaegse Sakala pealinnast, omaaegsest võimsast Viljandi linnusest pole praeguseks peaaegu mingeid arheoloogilisi jälgi.
Kui uskuda Eesti keeleteadlast Paul Alvret, siis on Viljandi nimi seotud viljakusega ehk tegemist on sõnaga „vili“, millele on lisatud tüüpiline järelliide -ndi. Läbi kogu muinasaegse ajaloo ehk alates viikingiajast ei olnudki Viljandi linnusel ja selle lähedal asunud avaasulal või mitmel asulal ilmselt ühtegi suuremat konkurenti Sakala maakonnas.
Seotud lood
Septembris möödus 800 aastat Madisepäeva lahingust – eestlaste suurimast välilahingust muistses vabadusvõitluses. Taplusest on ülevaate andnud preester Henrik oma „Liivimaa kroonikas“, põgusamalt vaadeldakse sündmust ka paaris teises vanemas allikas. Nende põhjal on võimalik analüüsida lahingu eellugu, käiku ja tulemusi.
Ajal, mil Otepää, Viljandi ja Tartu olid üksnes kohaliku tähtsusega linnused ja asulad, eksisteeris Kagu-Eestis üks Mandri-Eesti olulisimaid viikingiaja tõmbekeskusi – Rõuge muinaslinnus. Rõuge tõusis esile tänu vilkale kaubavahetusele, mille üks osa võis olla orjakaubandus.
Muinasasulat kaitses kolmekihiline kindlustiste vöönd, mida aja jooksul märkimisväärselt täiendati.
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele