Roomlased rajasid Vahemere rannikule mitmeid kalatöötlemisbaase. Neis puhastati ja soolati suuri kalu, kuid väiksematest valmistati mitmesuguseid kastmeid, mida tarvitati roogade maitsestamiseks. Seesuguste seas oli kõige poplaarsem garum, mida valmistati kalade kääritamise teel. Garumi populaarsust Rooma köögis on võrreldud ketšupiga tänapäeval.
Taani, Hispaania ja Portugali teadlased uurisid lähemalt Hispaania loodeosas Adro Vellos asunud kalatöötlemisbaasi. Arheoloogid kaevasid seal välja neli kivist paaki, millest ühe põhjast leiti garumi tootmise jäänuseid. Soomuste ja luufragmentide DNA analüüs osutas, et tegu oli olnud sardiinidega (Sardina pilchardus). Jäänuste vanuse määramine radiosüsiniku meetodil näitas, et need pärinesid 3. sajandi algusest pKr.
Seega järeldasid teadlased, et garumit valmistati eelkõige sardiinidest.