Võimsast Irboska kivikindlusest veidi põhjas paikneb ühel laevaninakujulisel neemel vana linnamägi. Enne, kui sellel kinnitas kanda varjaag Truvor, asus seal arvatavasti muinaseestlaste linnus.
Ajal, mil Otepää, Viljandi ja Tartu olid üksnes kohaliku tähtsusega linnused ja asulad, eksisteeris Kagu-Eestis üks Mandri-Eesti olulisimaid viikingiaja tõmbekeskusi – Rõuge muinaslinnus. Rõuge tõusis esile tänu vilkale kaubavahetusele, mille üks osa võis olla orjakaubandus.
Muistselt Järvamaalt on teada üksainus tõsisem linnus – see on Jäneda. Miks ei vajanud jõukas maakond rohkem sõjalisi tugipunkte? Vastus võib peituda ulatuslikes soodes, mis kaitsesid järvamaalasi nii tõhusalt, et linnuseid polnud vaja. Need sood andsid Järvamaale ka nime.
Kes meist ei teaks nimesid Rakvere, Tarvanpea (Tarvanpää) ja Wesenberg ning seda, et Rakveres asus enne kivilinnust eestlaste muinaslinnus? Kui me aga süüvime Rakvere linnuse uurimisloosse, siis avastame, et suurema osa ajast on meie kindel teadmine põhinenud üksnes oletusel.
Autod muutuvad järjest nutikamaks ja tehnoloogilised lahendused, mis veel mõni aasta tagasi tundusid tulevikumuusikana, on jõudmas meie igapäevaellu. Nutitelefoniga avatavad uksed, juhti abistavad süsteemid ja võimalus autost teisi seadmeid laadida on vaid mõned näited sellest arengust. Uus Kia Seltos ühendab need uuendused praktilise linnamaasturi mugavuse ja ruumikusega.