Enamikule lugejatele pole ehk tundmatu Tallinna lähedal Pirita jõe käärus asuv Iru muinaslinnus, mida tuntakse ka kui Iru Linnapära. Meritsi lääne poolt saabujale oli see esimene maamärk eestlaste maast.
Koht sobib linnuse või kindlustatud asula rajamiseks looduslikus mõttes eriti hästi: Pirita jõgi teeb U-kujulise käänu, mille sisse jääb järsk ja kõrge kallas. Kaheosalise muinaslinnuse nõlva kõrgus jõepoolsel osal on 18–19 meetrit ning idapoolsel osal 12 meetrit.
Iru linnamäelt võisid pronksiajal alguse saada Kalevipoja legendid. Just seal oli tänase Tallinna vanim asulapaik, mille ajalugu ulatub neoliitikumini. Viikingiajal oli Iru tähtis rahvusvaheline keskus viikingite Idateel.
Pöide linnus koos Asvaga oli viikingiajal oluline Saaremaa keskus, kust kontrolliti rahvusvahelist kaubateed. Viimased uuringud näitavad, et linnus püsis kasutuses Jüriöö ülestõsuni. Kas linnuse peremees võis sellel ajal olla ka eesti soost ülikuperekond?