Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Arheoloogid avastasid Jaapani vanima püramiidi
1500 aastat tagasi lasi üks riigimees endale ehitada haudehitise, millest sai Jaapani esimene püramiid.
Kõrgendikul tehtud uued väljakaevamised näitasid, et haudehitis on püramiid.
Foto: Asami Shimbun/Getty/Imeline Ajalugu
6. sajandist pärineva haua uute väljakaevamiste käigus tuli välja vanim püramiid Jaapanis. Miyakozuka linna lähedal asuv hauapaik kuulus võimuka Soga klanni juhtivale riigimehele nimega Soga no Iname, kes suri 570. aastal. Tema ülesandeks oli kontrollida Põhja-Hiinast ja Koreast Jaapanisse saabuvaid sisserändajaid ning sellepärast pole teadlased üllatunud, et tema haud sarnaneb sealsetes piirkondades leiduvate püramiididega. Soga no Inamel olid lähedased suhted Jaapani keisriga ja tema püramiid on peaaegu sama uhke kui Jaapani valitsejate suursugused haudehitised.
Kui Meiji keisrist sai Jaapani valitseja, algas riigi kiire moderniseerimine. Vanad tavad ja kombed tuli kõrvale heita, et Jaapanist saaks suurvõim. Jaapani traditsiooniline eluolu muutus tundmatuseni.
Kui Pekingi lähedalt leiti eelajaloolise inimese hammas, avanes fossiiliküttidele tõeline imedemaa. Teadlased leidsid Draakoniluude kõrgendikult ammustel aegadel elanud 40 inimlase jäänused. Juubeldamine lakkas, kui kivistised saladuslikult kadusid.
1281. aastal paiknes mongolite valitseja Hubilai võimas sõjalaevastik Korea ranniku lähedal. Sõjaretke sihtmärk oli Jaapan – et khaani hiiglaslik riik saaks veelgi suuremaks. Võit paistis kindel olevat, kuid mongolid polnud arvestanud kahe asjaga: troopilise suveilma ja käparditest laevaehitajatega.
1868. aastal võitlesid Jaapani verises kodusõjas isegi 14aastased poisid. Kui üks rühm ajupestud lapssõdureid arvas, et lahing on kaotatud, tegid nad rituaalse enesetapu seppuku. Seda oli neile koolis spetsiaalselt õpetatud.
Raudne eesriie on langenud risti läbi Euroopa, kuulutas Winston Churchill täna 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Fultoni ülikoolis peetud kuulsas kõnes.