Kolm inimest tapnud pangaröövlid lahkusid tühjade kätega
Sada aastat tagasi vapustas Soomet verine pangarööv Lõuna-Karjalas Taavetti külas, uudis röövist jõudis mõni aeg hiljem ka päris paljudesse Eesti ajalehtedesse.
1. juunil 1926 kärgatasid Luumäki lähedal asuva Taavetti Kansallis-Osake-Pankki kontoris lasud. Püstoleid paugutasid Lappee vallast Pulsast pärit 20-aastane Eero Linnasalo ja 18-aastane Yrjö Kuosmanen. Noored mehed lootsid lihtsal teel raha saada.
Linnasalo oli kaitseliitlane, kuid tema elu hakkas alamäge veerema pärast õpetajast isa surma. Kuosmaneni saatis Pulsa töölisliit 1925. aasta suvel Lappeenrantasse karskuskasvatuse kursustele. Karskusest polnud juttugi ja nädalane kursus möödus suuremat sorti joomingute tähe all.
1925. aasta sügisel hakkasid noorukid otsima sobilikku moodust rikkaks saamiseks ja valisid välja paarikümne kilomeetri kaugusel asunud Taavetti väikese pangakontori. Oktoobris murti sisse sporditarvete poodi Lappeenrantas ja varastati kolm käsirelva.
Järgmisel kevadel mindi kaks korda Taavettisse, et pangarööv teoks teha, kuid plaanist loobuti, sest kontoris oli liiga palju kliente. Kolmandal korral, 1. juunil, otsustati, et kas nüüd või mitte kunagi.
Mehed istusid Pulsas kell 12.30 väljunud postirongile ja olid kell 13 Taavettis. Linnasalo oli peitnud nagaani Taavetti lasketiiru juurde ja tal oli kaasas isetehtud summuti. Kuosmanen oli varustatud brauninguga.
Panka otsustati minna enne sulgemist, kella nelja paiku. Aega tehti parajaks suhkruveega segatud piirituse rüüpamisega.
Kui röövlid panka sisenesid, istus kontori juht, 46-aastane Taavetti Punkkinen oma kabinetis panga järelvaataja, 57-aastase kaupmehe Taavetti Myyräga. Kliendisaalis oli 37-aastane prokurist Alina Hirvikallio. Pangaga samas majas oli ka pangajuhi korter, kus elas ka tema õde Eeva. Too meenutas, et pangasaalist kostsid hääled, nagu oleks paksud raamatud põrandale kukkunud.
Peavalu tõttu voodis pikutanud naine tõusis ja läks panga poolele vaatama, mis toimub ja nägi venda tundmatu noorukiga kähmlemas. Naine tormas vennale appi ja tõukas ründaja eemale ning käskis näost kahvatul pangajuhil õue minna. Mehel oli juba kuul rinnus. Ja kui Eeva Punkkinen hakkas noorukit ehk Eero Linnasalot hurjutama, sai ka tema kuuli. Naise sekkumine ehmatas aga pangaröövleid ja need põgenesid pennigi kaasa võtmata.
Vahepeal panka suundunud klient märkas toimuvat ja kutsus kohale politsei. Röövlid olid juba kadunud. Eeva Punkkinen lebas panga õuel, Taavetti Punkkinen oli panga aia ääres kokku vajunud. Panga ruumidest leiti Taavetti Myyrä surnukeha ning mitme kuulihaavaga Alina Hirvikallio. Haavatud viidi haiglasse. Taavetti Punkkinen suri samal päeval, Alina Hirvikallio 4. juunil. Ainsana jäi ellu Eeva Punkkinen.
Noored pangaröövlid põgenesid eri suunas. Kuosmanen hüppas aknast välja ja leekis üle põldude minema. Teda ajasid taga lisaks politseinikele ja politseikoertele 200 kaitseliitlast ja 200 Lappenranta tragunit. Noormees saadi kätte samal õhtul 18 kilomeetri kaugusel, tulevase Soome presidendi P. E. Svinhufvudi kodutalu lähedal.
Eero Linnasalo aga kihutas raudteejaama ja astus kodu poole suunduvale rongile. Veidi enne Pulsasse jõudmist hüppas ta rongilt maha ja pages metsa. Jälitajad jõudsid talle mitmel korral päris lähedale, kuid Linnasalol õnnestus nad maha raputada.
Hetkel kuum
Öö veetis nooruk metsas, hommikul jätkas ta põgenemist Jõudnud Latvaneni järve äärde, varastas ta paadi ja sõitis sellega üle järve. Järgmisest järvest, mis oli väiksem, ujus ta üle. Teise öö veetis Linnasalo vanas küünis, aga siis sai tema põgenemine otsa, sest Jängynjärvi rannal võeti mees kinni.
Kohus leidis, et Linnasalo lastud kuulid tapsid Taavetti Punkkineni ja Taavetti Myyrä ning tabasid ka mõlemat naist. Kuosmaneni süüks pandi lisaks pangaröövis osalemisele Alina Hirvisalo tulistamine. Linnasalo mõisteti lisaks pangaröövi katsele süüdi kolmes ja Kuosmanen ühes mõrvas. Aga vahet ei olnud – mõlemale määrati surmanuhtlus.
Teise astme kohus jättis otsuse jõusse, kuid riigikohus muutis 1926. aasta novembris selle eluaegseks vanglakaristuseks. Rahu ajal oli Soomes viimati surmamõistetu hukatud 1825. aastal.
Alina Hirvisalost jäi maha seitse last, kelle isa (saatuse irooniana samuti Taavetti) oli 1918. aastal punaste poolt tapetud.
Seotud lood
Viimased lood
Sõda
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele