Viikingiaegse Lõuna-Eesti elanikud vahetasid kopranahku araablaste hõbeda vastu
Bagdadis valmistatud hõbemündid Rõuge linnamäel
Rõuge linnusasulas toimusid 1950. aastail arheoloogilised kaevamised, kust leiti peale nelja Abassiidide dirhemit sisaldava aardekese ka terve hulk samaaegseid üksikmünte. Aardesse kuulunud neli münti asusid lähestikku, umbes 80 sentimeetri sügavusel reas, olles natuke längus, servad üksteise peal. Neist noorim on vermitud kaliif Harun ar-Rašidi ajal aastail 808–809.
Seotud lood
Umbkaudu 8. ja 9. sajandi vahetusel ehk viikingiaja alguses Kagu-Eesti maapõue jäänud hõbeaare on erandlik nii oma sisu kui ka omapärase leiukoha tõttu.
Ida-Virumaalt Kohtla-Järve lähedalt Vitsiku külast leitud viikingiaegne hõbeaare on Põhja-Euroopa üks vanimaid. Selle koosseis räägib siinsete elanike kontaktidest nii ida- kui ka läänepoolsete aladega.
Viikingid sõitsid mööda Venemaa jõgesid kaugetele kaubaturgudele, et hankida karusnahkade ja orjade eest väärtuslikke araabia hõbemünte. Kaubatee kulges Eesti ranniku kaudu.
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele