Ukuaru muusikamaja sai sündida tänu isepäisele köstrile
30. jaanuaril avatakse Rakveres pidulikult Arvo Pärdile pühendatud muusikamaja Ukuaru, mis hõlmab lisaks uusehitusele ka kunagise Pauluse Vabaduskiriku.
Loe AI kokkuvõtet
Rakveres avatakse Ukuaru muusikamaja, mis on pühendatud Arvo Pärdile ning hõlmab endise Pauluse Vabaduskiriku. Kiriku lugu algas köster Ferdinand Siiaku lahkumisavaldusest 1927. aastal, millele järgnes Pauluse koguduse loomine 1931. aastal. Kiriku ehitus algas 1937. aastal, kuid peatus korduvalt rahapuudusel. Hoone pühitseti 1940. aasta juunis, ent Nõukogude okupatsiooni ajal muudeti see spordisaaliks. Eesti taasiseseisvumisel tagastati kirik kogudusele, kuid kasutati endiselt võimlana. 2016. aastal müüdi hoone Rakvere linnale, et ehitada seal muusikamaja.
Alar Kotli projekteeritud uhkes kahe torniga kirikus jõuti jumalat teenida õige lühikest aega ning suurema osa oma elueast oli majesteetlik hoone Rakvere südalinnas kasutusel hoopis spordisaalina. Aga alustame algusest.
Pauluse koguduse sünnilooga tuleb minna 1927. aasta lõppu, mil Rakvere Kolmainu kogudus ei maksnud köster Ferdinand Siiakule jõulupreemiat. Köstrile heideti ette isepäisust, kangekaelsust, juhatusega mitte arvestamist ja ilmalikkust ning ta esitas seepeale lahkumisavalduse. Napi häälteenamusega jättis koguduse nõukogu köstri ametisse, tüli aga alles kogus hoogu ja küsimus viidi täiskogu ette. Seal pidas köster härda kõne ja kindlustas hääletajate poolehoiu.
Mõni aasta hiljem ähvardas juhatuse esimees köstri koha koguduses üldse koondada. Selle peale kutsus köster Siiak 16. juulil 1931 kokku koosoleku, kus mõisteti hukka juhatuse tegevus ja otsustati asutada uus kogudus. Asutamiskoosolek peeti kuus päeva hiljem ja siseministeerium kinnitas Rakvere Pauluse koguduse põhikirja 28. augustil 1931.
Esimene uue koguduse jumalateenistus peeti 18. oktoobril Rakvere Tuletõrje Ühingu saalis. Jutlustas Aleksander Abel, kes oli parasjagu alustamas oma prooviaastat Paide koguduses. Kolmas teenitus toimus juba Posti tänaval ühispanga majas endises käsitööliste seltsi saalis. 15. novembril 1931 pühitses praost Gerhard Pärli endise tantsusaali kirikuks.
Kogudus võttis kohe sihiks endale oma kiriku ehitamise ja juba 1932. aasta kevadel valiti 21 meest, kellele tehti ülesandeks leida kirikule sobiv asukoht ja teha ehitamiseks vajalikud eeltööd. Köster Siiak ei leidnud aga ka uue kogudusega klappi ning lahkus lõpuks omal soovil 1. maist 1933.
25 päeva hiljem ostis Pauluse kogudus kaks kinnistut Vabaduse platsi ääres. Esimese kavandi kahe torniga kiriku püstitamiseks tegi veel samal aastal insener Eduard Kõomägi. Esimesed kivid tõid kohale vennad Johannes ja August Treimann novembris 1933. Suurema hulga vundamendikive toimetasid ehitusplatsile koguduse liikmed ja sõbrad 1935. aastal.
Selleks ajaks oli kiriku projekteerimine antud Alar Kotlile, kel olid valminud ka juba esimesed joonised. Kiriku projekt kinnitati Rakvere linna poolt 1936. aasta 25. mail ja paar nädalat hiljem andis sellele heakskiidu ka teedeministeerium.
Kogudus soovis kiiresti ehitama asuda, et ei kaoks usk ettevõtmise võimalikkusesse. 14. märtsil 1937 otsustati, et kirik tuleb püstitada Eesti Vabariigi 20. aastapäeva puhul vabaduskirikuna. Ehitus läkski lahti ja 24. mail usaldas koguduse nõukogu vundamendi rajamise ehitusmeister Leonhard Köbasele. 3. juulil 1937 pühitses piiskop Berrnhard Rahamägi Rakvere Pauluse kiriku nurgakivi.
Sügiseks olid alusmäärid valmis, kuid kogudusel sai raha otsa ja ehitus jäi seisma. Pauluse kogudus korjas annetusi ning 1939. aasta suvel ehitustegevus taastus. Siis andsid oma osa ka valitsus, Rakvere linn ja EELK Konsistoorium. 16. novembril andis ehitaja töö üle. Et äreval ajal olid pleki hinnad kõrgele tõusnud, kaeti kiriku katus ajutiselt papiga.
Järgmisena võeti ette uste ja akende valmistamine ning sisetööd. Ühe akna kinkis Rakvere Kolmainu kogudus. Aprillis 1940 teatas grupp koguduse liikmeid, et nad kingivad kirikule kolm ust. Vennad Jüri ja Gustav Mägi kinkisid tammepuust kantsli. Organisti vend Rudolf Kriisa maalis altaripildi. Kogudus pingutas, et kirik võidupühaks valmis saada. Kuna piiskop Johan Kõpp ei saanud võidupühal Tallinnast ära tulla, pühitses ta Rakvere Pauluse kiriku nädal aega varem, 16. juunil 1940. Tornikiivrite ja kantseleitiiva ehitus väljaku ääres lükati rahapuudusel edasi, kiriku krohvimiseks polnud aega.
Pühitsemispäeva hommikul kell 10 algas jumalateenistus Posti tänaval, kus kogudus üheksa aastat koos oli käinud. Seejärel siirduti rongkäigus uude kirikusse. Kõige ees sammusid koguduse nõukogu esimees ja abiesimees, neile järgnesid piiskop ja praost, siis teised vaimulikud, koguduse juhatus, nõukogu ja palju rahvast. Rongkäigu lähenedes hakkasid tornist kostma koraalihelid: „Oh võtkem Jumalat suust, südamest nüüd kiita“. Kiriku ukse ees ootas arhitekt Alar Kotli, kes võtme koos heade soovidega üle andis.
Hetkel kuum
Algusliturgia pidasid Jaan Kiivit ja Jaan Varik, jutlustas assessor Anton Eilart. Seejärel kõnelesid praost Gustav Beermann ja kohalik õpetaja Aleksander Abel, tervitusi ütlesid Bruno Ederma, Jaan Kiivit, Karl Teel, Voldemar Takkel ja Rakvere õigeusu preester Aleksander Leets. Kirikupalve pidasid Bruno Ederma, Aleksander Abel ja piiskop Johan Kõpp.
Järgmisel päeval pärast Rakvere Pauluse Vabaduskiriku pühitsemist ületas 90 000 punaarmeelast Eesti piiri. Algas Nõukogude okupatsioon. Kirik sõjapäevil kannatada ei saanud, 1942–1943 ehitasid koguduse organisti vennad Rudolf ja Harry Kriisa Rakvere Pauluse kirikule kümne registriga oreli.
Õpetaja Aleksander Abel valiti 1944. aastal Tartu Maarja koguduse õpetajaks, kuid juba sügisel põgenes ta kodumaalt ja teenis hiljem eesti kogudusi Ameerika Ühendriikides. Rakvere Pauluse kogudust teenis edasi õpetaja Johannes Selliov, kes kutsuti siit Lüganusele ning viimane õpetaja Jaan Maior kutsuti teenima Jõhvi kogudust.
1951. aastal liideti Pauluse kogudus Rakvere Kolmainu kogudusega. Orel, altar ja kantsel anti sõjajärgselt taastatud Lüganuse kirikule. Rakvere linna täitevkomitee otsusega ehitati Pauluse kirik ümber võimlaks. Aastatel 1958 – 1959 ehitati kirikusse rõdu kõrgusele vahelagi.
Eesti taasiseseisvumise järel tagastati hoone Rakvere Kolmainu kogudusele, kuid võimlana kasutati seda jätkuvalt. Hoones tegutses mõnda aega ka kohalike noorte muusikute seas populaarne Torni baar, kus pakuti peaasjalikult Toolse õlut ja grillvõileibu.
“See tõi ühe laua taha (tegelikult vist kahe) terve armee alternatiivseid noori. Kaelakuti olid koos sotsid, natsid, punkarid, hip-hopparid, hevimehed, bluesimehed, grungemehed, raamatupidajad, näitlejad, sportlased, seanaha vedajad, kurjategijad ja tont teab, kes veel,” meenutas endine Kadrina kultuurijuht ja mitme omaaegse metal-bändi laulja Ahto-Lembit Lehtmets ehk Lembetu.
2016. aastal müüs Kolmainu kogudus kirikuhoone 80 000 euro eest rakvere linnale, kes oli juba 2009. aastal korraldanud rahvusvahelise arhitektuurikonkursi kirikusse linna aukodanikule Arvo Pärdile pühandatud muusikamaja rajamiseks. Toona kogudus hoonet müüma ei soostunud, kuid andis teada, et on nõus muusikamaja projekti realiseerumisel seadma linna kasuks hoonestusõiguse.
Edasine on aga juba sootuks teise loo teema.
Viimased lood
Sõda
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele