Kui araablased ja eurooplased hakkasid odava tööjõu otsinguil Aafrika poole vaatama, oli neil alguses kerge orje hankida, kuna aafriklased juba kauplesid sõjavangidega. Sageli püüti need õnnetud kinni siis, kui rünnati naaberhõimu, ning müüdi või vahetati teiste hõimudega. Vangid sunniti tegema rasket orjatööd – nad pandi näiteks langetama raskeid puid, et hõim saaks rajada uusi põllumaid. Sageli ohverdati nad ka Aafrika paljude loodususundite jumalatele.
Aafrikas on orjandusel tuhandeaastased juured. Mõni ori võeti sõjasaagiks, teised müüdi vana võla maksmiseks. Kui saabusid ostjad Euroopast, muutus inimkaubandus pööraseks. Ahelates lõpetasid isegi neegripealikud.
17. sajandil põgenesid tuhanded orjad talumatu elu eest, riskides kinnipüüdmise ja ülespoomisega. Need, kel oli õnne pageda, läksid Lõuna-Ameerika vihmametsa, rüüstasid ümbruskonna istandusi või liitusid Euroopa piraatidega.