Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Näljahäda Eestis
Raudteed, telegraaf ja vabanemine pärisorjusest – 19. sajand on kiire tehnilise ja ühiskondliku progressi ajastu. Kõigest hoolimata tabab eesti talupoegi tervelt kolm näljahäda järjest. Need on põhjustatud halbadest ilmaoludest ning mõisnike nõutavatest suurtest koormistest. Meeleheitel inimesed söövad rohtu ning keedavad tuhast putru.
Sangaste mõisa sõnnikuhunnikust leiti 1846. aasta detsembris surnud poisike, kes osutus kohaliku vabadiku Jaan Pödderi ja tema naise Sophie 12aastaseks pojaks Kustaseks. Skandaalset juhtumit asusid uurima ametivõimud ning peagi selgus, et mõisa sõnnikuhunnikutest otsivad sooja paljud nälgivad ja riieteta lapsed, kellel kodust mingit abi loota ei olnud. Hulkuvaid lapsi – mõned neist juba peaaegu täiskasvanud – loeti mõisas kokku 53.
Seotud lood
Kui Lääne-Euroopas kogusid hoogu nõiajahid, säilitasid Põhjamaad veel pikaks ajaks selge pea. 1668. aastal läksid siiski ka rootslased hulluks. Hüsteeriat juhtisid lapsed, kes otsisid nõidu kõikjalt, isegi omaendi emade seast.
Lutheri mäss paavsti vastu haaras ka saksa talupoegi. Ent nemad ei rahuldunud ainult kirikureformiga. Muutuma pidi kogu ühiskond! Nii läksid nad aadlike hästi relvastatud väe vastu oma kirveste ja hangudega.
Nad seksisid saatanaga, määrisid endid surnute rasvaga ja kasutasid süütute inimeste vastu musta maagiat. Sajandeid oli nõidumine kõige hullem kuritegu, mida üks naine võis sooritada. Kui naisele langes kahtlus nõidumises, võis ta olla üsna kindel, et lõpetab leekides.
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele