Saksa ordu võitlus Läänemere-äärsete paganatega
Härdasüdamelistest munkadest said varsti pärast ordu asutamist fanaatilised katoliiklased. Saksa ordu levitas jumala sõna mõõga abil. Läänemere äärde rajatud sõltumatust riigist alustasid rüütlid 200 aasta pikkust ristisõda paganatest naabrite vastu.
Aastal 1190 muslimite kindlust Akkot piiranud kristlastest olid vähesed saanud oma elu jooksul tunda suuremat viletsust. Ristisõdijad nälgisid ja neid murdsid haigused. Pealtnäha terved noored mehed surid palavikku, mis röövis elu rohkem kui igalt kümnendalt ristiretkel osalejalt.
Seotud lood
Euroopa ristisõdijad ei pööranud relvi ainult moslemite vastu Lähis-Idas. Kesk-Euroopas viskusid kristlased jõhkralt juutide kallale, kiusates neid nii ulatuslikult taga, et juudi kogukonnad juuriti paljudes kohtades täielikult välja.
Templirüütlid olid eliitsõdurid. Neil oli 686 reeglist koosnev kirjalik koodeks, mis dikteeris kõiki rüütlielu aspekte, ka käitumist lahinguväljal. Ristisõjas pidid nad ratsutama tihedas rivis, ründama vaenlast ühtse üksusena ning jätkama võitlust, kuni vastane oli purustatud.
End anabaptistideks ehk taasristijateks nimetanud sektandid uskusid, et kohtupäev saabub 1534. aasta ülestõusmispühade ajal. Nad valmistusid Jeesuse teiseks tulekuks, tehes Saksamaa linnast Münsterist uue Jeruusalemma. Lahkusuliste valitsemine tõi peagi türannia ja näljahäda.
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele