Pärast mässu Bountyl: 47 päeva paadis
Purjelaeval Bounty puhkenud mässu käigus pandi kapten Bligh koos 18 mehega sõudepaati ja neile anti kaasa viie päeva toit. Paadis olnud meestel oli kaks võimalust: kas randuda vaenulike põliselanikega saartel või sõuda 6700 km kaugusel asuvasse kolooniasse. Kapten valis pikema reisi. See oli saatuslik otsus.
Kapten William Bligh’ arust oli 1789. aasta 28. aprilli hommik täiesti tavaline. Ta ärkas oma kois purjelaeval Bounty, mis kiikus tasakesi sügavsinise Vaikse ookeani lainetel Tofua saare lähistel. Laeva lastiks olid leivapuuistikud, mis tuli viia Põhja-Ameerikasse Kariibi mere Lääne-India saarestikule. Laeva meeskonnas oli ühtekokku 44 meest ja kapteni arvates sujus kõik ilusti. Tema kajuti ukse taga valmistuti aga vastuhakuks. Ootamatult murdsid kolm meest kapteni kajuti ukse lahti ja tirisid kapteni koist välja. Nad sidusid röökiva mehe käed seljale kinni ning vedasid ta ööriietes välja tekile.
Seotud lood
Viis päeva pärast Titanicu uppumist oli merepind ikka veel kaetud luksuslaevalt pärit mööblitükkide ja prahiga, mille seas ulpisid ka sajad surnukehad. Nova Scotiast saabus sündmuskohale laipu kokku korjama erilaevaga meeskond.
1519. aastal lahkus Fernão de Magalhãesi juhtimisel Sevillast viie laeva pardal 270 meest. Nende eesmärk oli seilata ümber maakera. Nad võitlesid metsikute paganatega, kohtusid ühe sultaniga ja nägid siidi rõivastatud elevante. Kolmeaastane seiklus läks neile aga kalliks maksma – koju tagasi jõudis ainult 18 meest.
Kui Hollandi kaubalaev Batavia peaaegu maailma lõpus korallrahu otsa sõidab, algab kuudepikkune õudusunenägu. Üks diktaatorlik meeskonnaliige haarab võimu saarel, millel merehädalised redutavad, ning otsustab mõrvata kõik oma vastased nende soost ja vanusest hoolimata.
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele