Chicago tulekahju: linn põles maani maha
Chicago vajas 1871. aasta sügisel hädasti vett. Kuude kaupa oli päike kuivatanud linna puumaju, mille väikseimgi säde võis süüdata nagu purukuiva puuriida. Kui 8. oktoobri õhtul süttis üks laut, toimuski katastroof. Tuli levis kiiresti ning linna unesegased elanikud põgenesid ülepeakaela leegimere eest.
Robert Williams ärkas tulekahjuhäire valju üürgamise peale. „Tulekahju!“ karjatas tema naine ja tonksas teda küünarnukiga ribidesse. Pikaajalise Chicago linna tuletõrjeülemana oli Williams harjunud reageerima, kui linna tulevaht põlengu kohta häire andis. Kell oli üheksa, käes oli 8. oktoobri õhtu 1871. aastal, ja kuigi Williams polnud peaaegu üldse maganud, tõmbas 45aastane pealik kohe vormi selga ja jooksis välja tänavale.
Seotud lood
Põhjavee tase oli Chicagos nii kõrge, et tänavad muutusid isegi väikese vihmaga porimülgasteks. Liiklus seiskus pidevalt ja inimeste seas vohasid nakkushaigused. Olukord oli nii meeleheitlik, et linnanõukogu oli alla andmas ja nõus 50 000 elanikku kuiva kohta kolima. Probleemile leidus aga lahendus.
1949. aastal laskus dessanttuletõrjujate eliitüksus kustutama tuld, mis möllas ühes Montana orus. Kõik tänapäeva metsakustutajad tuginevad kogemustele, mille eest need mehed maksid kõrget hinda.
Vaest Londoni St Gilesi linnaosa tabas 1814. aastal haruldane tragöödia. Kohalikus pruulikojas lõhkes hiiglaslik õlletõrs ning õlletsunami uhas üle tänavate. Õlu rebis endaga kaasa inimesi ja hooneid, jättes varemeisse maha vigastatuid ja surnuid.
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele