Chicago vajas 1871. aasta sügisel hädasti vett. Kuude kaupa oli päike kuivatanud linna puumaju, mille väikseimgi säde võis süüdata nagu purukuiva puuriida. Kui 8. oktoobri õhtul süttis üks laut, toimuski katastroof. Tuli levis kiiresti ning linna unesegased elanikud põgenesid ülepeakaela leegimere eest.