Kõrbest leiti iidvana tsivilisatsiooni kuningapalee
Inglise arheoloogile öeldi, et väljakaevamiste korraldamine iidses Sumeri linnas Girsus on ajaraisk, kuna hauaröövlid tegid selle ammu tühjaks. Põikpäine muinasteadlane tõestas vastupidist ja jättis oma kriitikud häbisse.
Keegi ei võtnud rahvusvahelistel arheoloogide konverentsidel üleliia tõsiselt doktor Sebastien Reyd, kui ta rääkis oma plaanist kaevata välja 4500aastane Sumeri linn Girsu.
Sumerid olid üks esimesi suuri tsivilisatsioone, ent nende eluala tänapäeva Iraagi territooriumil ähvardas alaline põud. Arheoloogid on leidnud hiigelrajatise, mille abil sumerid lootsid tõenäoliselt põuaajal vastu pidada ning päästa oma linna janusse suremast.
Omaani kõrbe seni uurimata osas sattusid Tšehhi arheoloogid suurepärastele leidudele. Nende seas on salapärased kivikompositsioonid, 300 000 aasta vanused kirved ja ka piirkonna vanim kalmekoht.
Arheoloogidel pole aimugi, milleks neid kirveid kasutati või kes varastest inimliikidest need valmistas. Praktiliseks kasutamiseks on need ilmselgelt liiga suured.