Seitse ülivõimsat kuid võimu kaotanud aadlisuguvõsa
Stuartid, Hohenzollernid ja Romanovid valitsesid oma riike pikalt, kuid kaotasid võimu revolutsioonide või sõdade tõttu. Tänapäeval eksisteerib enamik kunagisi dünastiaid üksnes ajalooraamatuis.
Tänapäeval tundub meile iseenesestmõistetava valitsemisvormina demokraatia, kus riigijuhid pidevalt vahetuvad. See pole siiski kogu aeg nii olnud. Pikki aastatuhandeid oli reegel pigem see, et riiki valitses üks võimas perekond. Anname ülevaate ajaloo seitsmest kõige võimsamast valitsejasoost.
Seotud lood
Medicite perekond ei säästnud vahendeid, et sõlmida kasulikke liite ja kõrvaldada vaenlasi. Mõne aastakümnega said tagasihoidlikest Firenze villakaupmeestest maailma kõige rikkamad pankurid. Neile oli võlgu isegi paavst.
Harald Sinihamba ringlinnuste ehitamiseks läks tarvis parimat insenertehnilist taipu ja tuhandeid töölisi. Peagi pärast valmimist jäeti need ootamatult maha.
Viikingikuningas ei julgenud kunagi aega maha võtta, et lihtsalt puhata. Juba enne koidikut oli ta üleval, et meelitada ülikuid, planeerida röövretki ja premeerida oma liitlasi, kes teda võimul hoidsid. Magama sai kuningas alles kaua pärast päikeseloojangut. Kui valitseja ei suutnud rahvale jõukust tagada, oli rivaal valmis talle kohe noa selga lööma.
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele