
- Valget lippu lehvitasid ka kapituleerunud Saksa üksused 1944. aasta augustis Pariisis.
- Foto: AKG/Scanpix
Alistumise märgiks on sõdurid valge lipuga lehvitanud juba tuhandeid aastaid. Näiteks kirjutab Rooma ajaloolane Titus Livius, et Teise Puunia sõja ajal (219–201 eKr) riputas üks Kartaago laev üles valge kanga, sest soovis rahu sõlmida. Hilisem ajaloolane Tacitus kirjeldab, kuidas keiser Vitelluse vägi alistus 69. aastal pKr valget lippu lehvitades.
Valge värvus pidi näitama, et lipu omanik ei soovi edasi võidelda. 1864. aastal pandi see ka Genfi konventsiooni.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Umbes 13 500 aastat tagasi puhkes tänapäeva Sudaanis konflikt kahe hõimu vahel. Maailma esimene teadaolev sõda peeti maha vähenevate loodusressurside enda valdusse saamise nimel.
Suikvel mooniseemned olid peidus Flandria väljade all, kuni mürsud need maapinnale tõid.
Kolmekümneaastane sõda (1618–1648) oli üks verisemaid konflikte Euroopas. Suur kääbas, millest leiti 47 skeletti, annab uut infot selles sõdinud meeste kohta.
Juulis kutsub Viasat History avastama ajaloo sündmusi, mis muutsid maailma. Alates antiikaja kuulsatest reetmistest ja paleeintriigidest kuni Ameerika iseseisvusvõitluse ning Teise maailmasõja idarinde sündmusteni – need on lood inimestest, kelle valikud mõjutasid terveid rahvaid ja kujundasid tulevikku. Viasat History on saadaval kõikides Eesti teleoperaatorite pakettides.