
- © Imageselect, Shutterstock & BilledmontagE / Carsten SKjold
Kui enamik inimesi kogunes keskaegses Euroopas tule äärde kummituste hirmus, siis Skandinaavia viikingid kartsid rohkem seda, et oma külmad, surnud sõrmed sirutab nende järele draug. Vananorra keeles draugr või vanaislandi keeles draugur oli kodukäija, kes olevat väidetavasti suutnud elanikest tühjendada terved külad või orud.
Tänapäeval tunneme seda kodukäijat peamiselt Islandi saagade põhjal, kus talle viidatakse ka kui kääpale. Saagades on vaim-kääbas harilikult ristimata surnud mees, kes oma kalmest välja ronib, et külvata õnnetust elavate hulgas või kaitsta – vahel väga innukalt – oma matmispaika sissetungijate eest.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
10. sajandi lõpuks olid viikingiaja suurimad ja tugevaimad suguvõsad omavahel sõlmitud abieluliitude kaudu üksteisega tihedasti seotud. Vereside oli tugev, ent võimuiha ja reeturlikkus panid pereidülli pragunema. Selle tagajärjel algas Põhjalas verine võitlus võimu pärast.
Viikingite maailmas oli ainult kuningal suurem võim kui teadjanaisel. Rändavad ennustajad ehk völvad võisid rääkida tulevikust ja ravida haigusi, ent oskasid ka vaenlasi hulluks ajada. Kriisiaegadel paluti völvadelt, et nad kostaksid inimeste eest jumalate juures. Völvad suhtlesid jumalatega kanepi, koerapöörirohu ja loitsulauludega saavutatud transis olles.
Saagades võisid viikingiaegsed naised otsustada lahingu tulemuse, kamandada kuningaid ja vallutada uusi kontinente. Tutvustame ajaloo kõige kuulsamaid ja kurikuulsamaid viikinginaisi – neidki, kes tegelikult on välja mõeldud.