Näljas Pariis mässas 19. sajandil keiserliku ooperimaja vastu
Kuigi Prantsusmaa rahvas oli näljas, alustas keiser kullast ja marmorist ooperimaja ehitamist. Suursugust projekti kritiseeriti teravalt ning hoone arhitektil tuli võidelda iga frangi eest.
Loe AI kokkuvõtet
Prantsuse riik tellis 1875. aasta jaanuaris rahvusromantismi viljelevalt kunstnikult Édouard Detaille’lt maali. See pidi kujutama Pariisi uue ooperimaja sissepühitsemist, kus riigi presidenti tervitab ooperimaja suurejoonelisel marmortrepil arhitekt Charles Garnier. Kuid see maal oli üks suur väljamõeldis.
Seotud lood
1573. aastal kogunesid Firenzes intellektuaalid, et taaselustada Kreeka teater. Renessanss jumaldas antiiki. Mis võinuks olla suurem austusavaldus tsivilisatsiooni hällile kui lõbutsemine vanade kreeklaste kombel? Paraku said intellektuaalid kreeka tekstidest valesti aru ning selle tagajärjeks oli ooperižanri sünd.
Maria Callas laulis imeliselt, võlus oma karismaga ja nägi välja nagu filmistaar. Temast kirjutati kogu maailmas esikaantel, kuid kuulsuse eest tuli maksta lõivu. Callase hääl vedas teda liiga ruttu alt.
Tänu kuulsusele baleriinina ja mõjuvõimule Nikolai II üle sai Matilda nautida luksuslikku elu. Fotol poseerib ta 1916. aastal oma majas.
Teda teatakse kui kõigi aegade suurimat võrgutajat. Giacomo Casanova tavatses läbi käia kuninglike isikute ja filosoofidega, võrgutas aadlidaame oma sarmiga ning mängis kaardimängus maha varandusi. Pidurdamatul seiklejal oli ka palju vaenlasi.
Viasat History viib sind ajarännakule läbi maailma kõige põnevamate lugude – alates kadunud tsivilisatsioonidest ja iidsetest saladustest kuni vapustavate teadusavastusteni. Viasat History on saadaval kõikides Eesti teleoperaatorite pakettides.
Viimased lood
Sõda
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele