Lastekirjanduse lootus langes lahinguväljal

80 aastat tagasi toimus Tartus traagiline sündmus Eesti ajaloos – Tartu vanglas hukati 8. ja 9. juulil 1941 NKVD poolt 193 inimest. Mõrvatute seas oli ka mees, keda peetakse eesti laste- ja noortekirjanduse rajajaks – Jüri Parijõgi.

1891. aasta 8. märtsil sündis Rakke postiametniku perre, kus ootas ees juba tütar Marta, poeglaps, kes sai nimeks Heinrich. Tüdrukust kasvas lastekirjanik ja tõlkija Marta Sillaots, poisist sai aga hüdrobioloog Heinrich Riikoja.

1930-ndate aastate lõpul elavnesid taas kirjastusühingu “Loodus”vahepeal hääbunud romaanivõistlused. 1938. aasta romaanivõistlusel tõusis esile mitmeid andekaid noori kirjanikke, kellest ühe kohta kirjutas kirjutas “Rahvaleht” alljärgnevalt: “Väikelinna pisioludest ja klatšihimust annab eriti huvitava ning kunstiküpse pildi Härra toimetusest oma teoses “Improvisatsioon mängutoosis”.”

25. oktoobril 1893. aastal sündis Rägavere vallas Mõdrikul Willem Reimani naisel Maiel poeg Rudolf Edmund, kellest sirgus teenekas Virumaa koolimees ning õpikute ja luulekogude autor.

Oktoobris viib Viasat History vaatajad ajaloo pöördeliste sündmuste ja seni varju jäänud lugude juurde. Teise maailmasõja lahinguväljade kujundanud geograafia, Vesuuvi tuha alla mattunud luksusvilla saladused, Baskimaa nõiajahi sünge pärand ning Dracula ajaloolise prototüübi lugu näitavad, et minevikust võib tuttavate lugude tagant leida hoopis uusi tahke. Viasat History on saadaval kõikide Eesti teleoperaatorite kaudu. Tutvu telekavaga: viasathistory.eu/ee