Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sinimustvalge lugu ehk kuidas sündis Eesti riigi lipp
Sinimustvalge lipu lugu algas siis, kui selle värvikombinatsiooni võttis oma tunnusena kasutusele tänagi tegutsev üliõpilaste ühendus Eesti Üliõpilaste Selts. See ajalooline lipp õnnistati 1884. aastal Otepääl ning puhkab nüüd Eesti Rahva Muuseumis. Kuidas kinnistus see värvikolmik eesti rahva südames ning sai riigilipu värvideks?
Sinimustvalge lipp oli 20. sajandi alguseks leidnud eestlaste seas püsiva koha. Värvikolmik sai tuntuks läbi mitme laulupeo ja teiste sündmuste, samuti ilmus kõikvõimalikele esemetele, olgu selleks Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) paat Lennuk või 1886. aastal esimesel Harjumaa laulupeol Tallinnas suurvürst Vladimiri abikaasale kingitud sinimustvalge põll. Värvide tuntust aitas kasvatada ka isamaaline luule. Martin Lipu luuletusest „Eesti, Eesti, ela sa!“ kirjutas helilooja Enn Võrk 1922. aastal Eesti lipu lipulaulu.
Seotud lood
Tänavusuvised aktsioonid, kus protestijad on heisanud Eesti NSV lippu majadele ja viinud mälestusmärkide juurde, on selle lipu ajaloo kolikambrist taas päevavalgele kraaminud. Ent kuidas Eesti NSV lipp üldse sündis?
Vabadussõja ajal ja vahetult pärast seda tõstatus idee, et Eesti riigilipuks võiks saada skandinaavialik ristilipp. Lõpuks see toetust siiski ei leidnud.
Täna 140 aasta eest Otepääl pühitsetud kõige esimene sinimustvalge lipp leidis Saksa ja Nõukogudude okupatsioonide ajal varjupaiga ühe Jõgevamaa talumaja korstnajala all.
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele