Vabadussõja ajal ja vahetult pärast seda tõstatus idee, et Eesti riigilipuks võiks saada skandinaavialik ristilipp. Lõpuks see toetust siiski ei leidnud.

- © TIINA KõRTSINI / SL ÕHTULEHT / SCANPIX
Eesti Vabariigi sündides oli sinimustvalge trikoloor olnud rahvusliku lipuna kasutusel juba aastakümneid. 1919. aastal, kui Vabadussõjas oli sõjaõnn pöördumas Eesti poolele ning uut riiki sooviti kiiresti integreerida poliitilisse liitu Skandinaavia maadega, tekkis aga idee, et riigilipuks võiks saada samalaadne ristilipp, nagu on Soomel, Rootsil, Taanil ja Norral.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tänavusuvised aktsioonid, kus protestijad on heisanud Eesti NSV lippu majadele ja viinud mälestusmärkide juurde, on selle lipu ajaloo kolikambrist taas päevavalgele kraaminud. Ent kuidas Eesti NSV lipp üldse sündis?
Sinimustvalge lipu lugu algas siis, kui selle värvikombinatsiooni võttis oma tunnusena kasutusele tänagi tegutsev üliõpilaste ühendus Eesti Üliõpilaste Selts. See ajalooline lipp õnnistati 1884. aastal Otepääl ning puhkab nüüd Eesti Rahva Muuseumis. Kuidas kinnistus see värvikolmik eesti rahva südames ning sai riigilipu värvideks?
Täna 140 aasta eest Otepääl pühitsetud kõige esimene sinimustvalge lipp leidis Saksa ja Nõukogudude okupatsioonide ajal varjupaiga ühe Jõgevamaa talumaja korstnajala all.
Kas oled valmis rännakuks läbi aja? Viasat History viib sind ajaloo suurimate mõistatuste, võimu ja kurjuse telgitaguste ning lahendamata surmalugude keskmesse. See on kanal, kus minevik ärkab ellu läbi ekspertide, teadusuuringute ja haarava jutustuse – alates antiikvalitsejate saladustest kuni 20. sajandi süngeimate peatükkideni. Viasat History on saadaval kõikides Eesti teleoperaatorite pakettides.