Miks Eesti ei saanud endale ristilippu?
Vabadussõja ajal ja vahetult pärast seda tõstatus idee, et Eesti riigilipuks võiks saada skandinaavialik ristilipp. Lõpuks see toetust siiski ei leidnud.
Eesti Vabariigi sündides oli sinimustvalge trikoloor olnud rahvusliku lipuna kasutusel juba aastakümneid. 1919. aastal, kui Vabadussõjas oli sõjaõnn pöördumas Eesti poolele ning uut riiki sooviti kiiresti integreerida poliitilisse liitu Skandinaavia maadega, tekkis aga idee, et riigilipuks võiks saada samalaadne ristilipp, nagu on Soomel, Rootsil, Taanil ja Norral.
Seotud lood
Tänavusuvised aktsioonid, kus protestijad on heisanud Eesti NSV lippu majadele ja viinud mälestusmärkide juurde, on selle lipu ajaloo kolikambrist taas päevavalgele kraaminud. Ent kuidas Eesti NSV lipp üldse sündis?
Sinimustvalge lipu lugu algas siis, kui selle värvikombinatsiooni võttis oma tunnusena kasutusele tänagi tegutsev üliõpilaste ühendus Eesti Üliõpilaste Selts. See ajalooline lipp õnnistati 1884. aastal Otepääl ning puhkab nüüd Eesti Rahva Muuseumis. Kuidas kinnistus see värvikolmik eesti rahva südames ning sai riigilipu värvideks?
Täna 140 aasta eest Otepääl pühitsetud kõige esimene sinimustvalge lipp leidis Saksa ja Nõukogudude okupatsioonide ajal varjupaiga ühe Jõgevamaa talumaja korstnajala all.
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele