Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Stonehenge’i maeti kremeeritud waleslased
Stonehenge oli kasutusel umbes3000 eKr kuni 2000 eKr.
Lõuna-Inglismaal asuva megaliitmonumendi Stonehenge’i alla maetuist oli nii mõnigi oma elust vähemalt 10 aastat elanud viimsest puhkepaigast mitmesaja kilomeetri kaugusel. See selgus Oxfordi ülikooli teadlaste tehtud strontsiumianalüüsist. Teadlased uurisid 25 isiku maiseid jäänuseid ja leidsid, et vähemalt 10 neist olid viimase aastakümne oma elust viibinud Stonehenge’ist kaugel, tõenäoliselt Lääne-Walesis. Avastus on tähelepanuväärne, sest teadlastel on väga vähe teavet nende kiviajainimeste kohta, kellele see suur hauamonument rajati.
Seotud lood
90aastase Roger Phillipsi tervis ei lubanud reisida ning seetõttu andsid Stonehenge’ist väljapuuritud kivisilindri üle tema kaks poega.
Portugalist leitud postiaukude read viitavad Stonehenge’i-sarnasele puitrajatisele.
Juulis kutsub Viasat History avastama ajaloo sündmusi, mis muutsid maailma. Alates antiikaja kuulsatest reetmistest ja paleeintriigidest kuni Ameerika iseseisvusvõitluse ning Teise maailmasõja idarinde sündmusteni – need on lood inimestest, kelle valikud mõjutasid terveid rahvaid ja kujundasid tulevikku. Viasat History on saadaval kõikides Eesti teleoperaatorite pakettides.
Viimased lood
Sõda
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele