Leiðangr oli viikingite superjõud
Kui viikingite kuningas või ülik tahtis röövretkele minna, kutsus ta kokku laevastiku ehk leiðangr’i. Viikingite riik oli jagatud piirkonniks, millest igaüks pidi välja panema ühe talumeestest moodustatud meeskonnaga laeva. Kaasa tuli võtta relvad, toit ja sõudmiseks aer.
Jomsviikingid olid 10.–11. sajandil tegutsenud viikingitest palgasõdurite või röövlite poollegendaarse vennaskonna liikmed. Ühel 986. aasta tuulevaiksel suvepäeval aerutasid Taani jomsviikingid saja lahinguvalmis pikklaevaga Norra läänerannikul asuva Hjörungavágri lahe poole. Suure draakonikujulise vööriga laeva ninas seisis pealik Sigvald, päike metallkiivrilt helkimas. Sigvald otsis märke vaenlasest – ülik Håkon Jarlist, kes valitses Lääne-Norrat ja Trøndelagi.
Seotud lood
Teadlased on sajandeid mööda vaadanud faktist, et läänemeresoomlased olid samasugused viikingid nagu muistsed Skandinaavia sõdalased. Tänapäeva Soome, Eesti ja Läti võtavad nüüd sisse koha viikingimaade seas.
Talumehed tulid lahingusse saarepuidust odadega, rikkad mehed Saksamaalt imporditud mõõkadega ning võitlustes karastunud sõjamehed vehkisid kahe meetri pikkuste sõjakirvestega. Selline oli viikingite võitmatu vägi, keda keegi ei suutnud kolmesaja aasta jooksul peatada.
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele