Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Jõulumehel on hirmus soome esivanem
Enne kui jõuluvanast sai kena valge habemega vanaisa, kes tuleb kingitustega, oli tal Soomes üks joomarist esivanem, kes hirmutas lapsi ja tühjendas kodusid jõulutoidust.
Kusagil Põhja-Karjalas tänapäeva Soome-Venemaa piirialal istusid hubases elumajas toeka puulaua taga koos sugulased ja sõbrad. Vestlus oli pingutatud, kuigi laual, mida valgustas tahmane lamp, leidus külluslikult vorste, sealiha ja sülti. Tuul ulgus pimedas Soome öös ning lumi tuiskas külatänavail.
Talv oli viikingitele pikk ja igav aastaaeg. Ainsaks rõõmusündmuseks olid jõulud – viikingite ühed tähtsaimad pühad. Nad pritsisid üksteist verega, jõid kanget õlut ja sõid kilode viisi sealiha.
Kuigi nõukogude ajal ei keelanud jõulude tähistamist ükski seadus, oli jõulude kaotamine osaks kommunistide kirikuvastasest võitlusest. Jõulupühad muudeti tööpäevadeks ning nende tähistamist saatsid kriitika ja karistusedki. Inimesed leidsid siiski viise, kuidas neid südamelähedasi pühi pidada.
Jõulude ajal tähistavad kristlased Jeesuse sündi, mis piibli järgi toimus üle 2000 aasta tagasi Petlemmas. Tänapäevaste jõulukommete ja -kinkide eest võime aga tänada sakslasi.