Viis põhjust, miks keskajal oli palju baktereid
Elu keskaegses Euroopas polnud nõrganärvilistele ega tundliku maoga inimesele. Linnad olid rahvast täis, kanalisatsiooni ei tuntud ja teadmised hügieenist olid kasinad. See põhjustaski keskajal bakterite suure leviku.
Katkubakter Yersinia pestis tappis ligi kolmandiku Euroopa rahvastikust. See kurikuulus pisik polnud aga sugugi ainus, mis toona end inimeste keskel hästi tundis.
Seotud lood
Keskajal kusti ja roojati sageli tänaval ning ka ööpoti sisu heideti aknast välja trotuaarile. Tänapäevane veeklosett, tualettpaber ja prill-laud on üsna hiljutised leiutised.
1676. aastal tegi hollandlane Anton van Leeuwenhoek avastuse, mis rajas teed inimkonna kardetuimate haiguste seljatamisele sajandeid hiljem.
Kuninglik elu polnud just üleliia kadestamistväärne. Kuningas pidi leppima sundabieluga, külma ja haisva koduga ning sellegagi, et teda kippusid kogu aeg käperdama tõbised inimesed.
Viimased lood
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele