Keskaja suure depressiooni ajal jäi meie maapõue suur hulk aardeid
Vana-Liivimaa keskaja üks kõige aarderikkamaid ajajärke oli 14. sajandi lõpp ja 15. sajandi algus – sellest ajast on teada vähemalt 15 aaret. Nende maapinda jäämise põhjus võis olla rahvastiku vähenemine ning sellega kaasnenud majanduslik depressioon.
Keskaja suure depressiooniaja aardeid leidub kogu Vana-Liivimaal. Suurem osa neist ei saa olla kuidagi seotud 1390. aastail toimunud kodusõjaga (Tartu piiskop Dietrich II Damerow versus Liivimaa Ordu), kuna aktiivne vaenutegevus toimus üksnes 1396. aasta juuli lõpul, mil Liivimaa ordumeister tungis oma sõjaväega Tartu piiskopkonda ja võttis ära kõik piiskopi linnused peale Tartu enda.
Seotud lood
Liivi sõja ajal laastati Eesti ala niivõrd põhjalikult, et maapinda jäi sadu aardeid. Kiiruga peideti vaenlase eest maamulda mitte üksnes raha, vaid ka ehteid.
Kui muinasajal kaaluti hõbedat, siis keskajal hakati lugema vermitud münte. Üleminek uuele rahasüsteemile toimus alles tükk aega pärast muistse vabadusvõitluse lõppu.
Arheoloog Mauri Kiudsoo ja Imelise Ajaloo raamat "Keskaja aarded Eestist" jõudis Muinsuskaitseameti aastaauhinna konkursil päranditrükise kategoorias nelja parima hulka.
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele