Viikingiaegne Dublin arenes võimsaks keskuseks, mille õitsengule pani aluse Põhja-Euroopa olulisim orjaturg
837. aastal röövisid viikingid Iirimaa idaosas Dublini kloostrit. Mõni aasta hiljem läksid viikingid uuesti – seekord selleks, et jääda. Viikingiajal linn arenes ning muutus võimsaks keskuseks, mille õitsengule pani aluse Põhja-Euroopa olulisim orjaturg.
Ühel 837. aasta suvepäeval jooksis iiri taluniku poeg Findan nii kiiresti mereranna poole, et talu sulased jõudsid talle vaevu järele. Tihedas udus nägi noor mees „draakonilaevu“, mis olid heitnud ankru Iirimaa idarannikul Leinsteri lähedal lahes. Nende laevade pardal olid nüüd tema õde ning paljud teised röövitud naised.
Seotud lood
Legendaarsed viikingikuningad Harald Kaunisjuus ja Olav Tryggvason vallutasid Šotimaa ääreala ning sundisid kohalikud keltide riigikesed sisemaale taanduma. Skandinaavlaste jälg on tänapäevalgi Šotimaal märgatav.
Valhallasse jõudsid vaid kõige tugevamad viikingid, kes olid surnud vapralt lahingus. Odini kojas ootas neid igavene õnn – seal võisid nad iga päev surmani võidelda, lõpututes kogustes sealiha süüa ning kitselt lüpstud mõduga janu kustutada.
Inglise kirikud ja kloostrid olid kroonilises hõbeda- ja kullanäljas viikingitele kerge saak. Hiljutised arheoloogilised leiud näitavad, et mungad ei andnud alla siiski nii kergesti, kui varem arvati.
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele