Mitmemehepidaja Mary Carlton valetas end 17. sajandi Inglismaal ühiskonna eliidi hulka
Kaunis, kuid puruvaene Mary esitles 17. sajandi Londonis end Saksa printsessina ning ahvatles rikkaid poissmehi endaga abielluma. Mehed said peagi omal nahal tunda, et tee sõgedast kiindumusest pankrotini on lühike.
Kolmekümneaastane Mary Carleton sisenes 1672. aasta detsembrikuus Londoni Old Bailey kohtuhoonesse. Teda süüdistati hõbetaldriku varastamises, aga kohtuprotsessi käigus selgus, et see vargus oli naise väikseim patt. Juba aasta varem oli ta varguses süüdi mõistetud ja saadetud välja Briti kolooniasse Jamaicale, kuid ta põgenes sealt ja jõudis tagasi Londonisse.
Kui unistus Prantsusmaa troonist purunes, seisis 18aastane Šoti kuningatütar Mary Stuart valiku ees, mis pannuks tugevalgi mehel käed värisema. Kas elada meeldivat elu Prantsusmaal või alustada võitlust Šotimaa jõukate aadlikega, nõudmaks enda kodumaa trooni? Ambitsioonika tüdruku vastus sellele küsimusele oli ilmselge.
Elizabeth Packard ei kõhelnud kunagi oma abikaasaga vastuollu minemast. See oli 1860. aastate USAs ohtlik komme, sest abikaasa võis oma naise vaimuhaiglasse saata ilma mingisuguse tõendita, et too on nõdrameelne.
Arseenik sobib igavaks muutunud abikaasa või soovimatute pärijate kõrvaldamiseks täiuslikult, sest see mürk ei jäta jälgi. Selle avastasid 19. sajandil ka Briti ontlikud koduperenaised – ja nii mõnestki neist sai sarimõrvar.