Kreeka filosoofid seadsid kahtluse alla kõik olemasoleva – isegi jumalate eksistentsi. Jumalakartmatud ideed hakkasid eriti kiiresti arenema demokraatlikus Ateenas, kuid 432. aastal eKr sai linna usklikel ateistide õpetustest villand.
Surmapõlgav ilme näol, astus filosoof Sokrates kohtunike ette. Oli aasta 399 eKr ning Ateena linnriigis süüdistati provokatiivset filosoofi jumalakartmatuses – kuriteos, mis halvemal juhul oli karistatav surmaga.
Filosoof Sokrates oli Ateena kõige konfliktsem mees. Ühed ülistasid teda kui geeniust, teised olid maruvihased tema lõputute küsimuste peale. Sokrates häiris Ateena tänavatel ligi 40 aastat neid inimesi, kes tahtsid rahus oma igapäevatoimetusi teha.