Tapa pommitamise tagajärjed vaikiti maha
1944. aasta märtsikuistes pommitamistes sai Tapa linn suhtarvuliselt vähemalt sama rängalt kannatada kui Tallinn. Raudteelinna kahjustustest eelistasid vaikida aga nii Saksa kui Nõukogude okupandid, kirjutab Virumaa Teataja.
Pommitamine algas 1944. aasta 7. märtsi õhtupoolikul, mil hakkasid kõlama õhuhäiresireenid ning Nõukogude lennuvägi süütas linna kohal valgustupommid. Järgnes brutaalne pommitamine, mis kordus ka 18. ja 28. märtsil.
Seotud lood
Tartu ülikoolis 2018. aastal kaitstud bakalaureusetööst selgub, et Saksa propagandas loodud kuvand 1944. aasta märtsis toimunud Eesti linnade pommitamisest kui konkreetselt eestlaste vastu suunatud barbaarsest terrorist püsib meedias tänase päevani.
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele