„Rootslased võitlesid viimase soomlaseni!“
Rootsi poleks ilma Soome sõduriteta iial saanud Euroopa suurriigiks. 17. sajandil aitasid Rootsi armee kartmatud ja kõigutamatud soome ratsanikud rootslastel riigi valdusi laiendada.
Lützeni küla põlevate majade suits hõljus raskelt lahinguvälja kohal. Rootsi kuningas Gustav II Adolf oli selle Lõuna-Saksamaa küla juures kaotamas lahingut. Kuninga protestantlik armee oli 16. novembril 1632 rünnanud katoliiklaste väejuhi Albrecht von Wallensteini väge. Eesmärk oli ajada katoliiklased välja nende talvekorterist, mis asus naaberlinnas Leipzigis.
Seotud lood
Kesk-Rootsis elanud svealaste noor kuningas Olof Skötkonung otsustas umbes 1000. aastal vastu võtta kristluse. Uuelt jumalalt lootis ta abi rootslaste alade ühendamisel ning norralaste võitmisel.
Kui Soome riik 1917. aasta detsembris iseseisvuse välja kuulutas, siis muu maailm vaikis – teised riigid ei julgenud Soomet tunnustada enne, kui seda teeb Nõukogude Venemaa. Soomlastel ei jäänud üle muud, kui minna iseseisvumiseks Leninilt luba küsima.
Juba 16. sajandil unistati Rootsis kogu riiki läbivast pikast kanalist, et mitte maksta Sundi väina tollimaksu, mille Taani kuningas oli laevadele kehtestanud. Kanali rajamine ei alanud aga enne 1810. aastat, ja kui kanal 22 aasta pärast valmis sai, oli see lootusetult hilinenud.
Viimased lood
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele