Vene mündid Eesti maapõues: Maramaa aarded Emajõe äärest
2022. aastal leiti Tartumaalt Maramaa küla maadelt koguni kaks samal ajal peidetud mündiaaret. Neist üks tuli päevavalgele vahetult Emajõe äärest, selle erodeerunud kaldapealselt, aga teine umbes 300 meetrit eemal asunud suurema kivi praost.
Ajalooliste kaartide analüüsist nähtub, et ka varasemal ajal oli see elamiseks kõlbmatu, liigniiske ala. Arvatavasti klassifitseeruvad mõlemad leiud nn põgenikeaareteks. Erinevalt asulakihtidest leitud nn säästuaaretest, mis on sageli kokku pandud pikema aja jooksul või koosnevad koguni eriaegsetest ladestustest, peegeldavad sellised leiud reaalset situatsiooni mingi kindla ajajärgu raharingluses.
Ida-Virumaalt Kohtla-Järve lähedalt Vitsiku külast leitud viikingiaegne hõbeaare on Põhja-Euroopa üks vanimaid. Selle koosseis räägib siinsete elanike kontaktidest nii ida- kui ka läänepoolsete aladega.
Kui muinasajal kaaluti hõbedat, siis keskajal hakati lugema vermitud münte. Üleminek uuele rahasüsteemile toimus alles tükk aega pärast muistse vabadusvõitluse lõppu.