Tanki n-ö eelkäija, tankett leiutati kahe maailmasõja vahelisel ajal. See oli autosuurune ja suutis toetada jalaväge ning kiiruse tõttu sai sellega teha ka luuret.
Kui Teine maailmasõda puhkes, värbas Saksa armee erilist tüüpi sõdureid – tankikütte. Neil oli üks lahinguvälja ohtlikemaid ülesandeid: hävitada vaenlase mitmetonnised raskelt relvastatud soomuskoletised.
Tanki T-34 kiidetakse tihti hea mobiilsuse ja tulejõu poolest, ent venelaste keskendumine väikesele tootmiskulule tõi endaga kaasa suuri puudusi, mis lahingus tähendasid sageli surma.
Ründelennukid Il-2 andsid lahingu kuni kaheteistkümneste rühmadena, et kompenseerida relvade ebatäpsust. Sakslased ristisid ringikujulise ründerivi surmarattaks.