Majanduslikud kaalutlused leevendasid Eesti suhtumist baltisaksa emigrantidesse
Enamik 1918. aasta lõpul Eestis viibinud baltisakslasi sai automaatselt Eesti Vabariigi kodanikeks, kuid teisiti olid lood nende sakslastega, kes olid maailmasõja eel või Saksa okupatsiooni ajal Eestist lahkunud. Kui nad tahtsid Eestisse tagasi pöörduda, tuli neil sellekohast luba ja kodakondsust eraldi taotleda.
Baltisakslaste kuni 1917. aastani kestnud ülemvõim ning eriti 1919. aastal puhkenud Landeswehri sõda oli Eesti avalikkuse häälestanud teravalt nende vastu. Seetõttu andsid kohalikud ametiasutused ja kaitsepolitsei, kellelt mõne kodumaale tagasi pöörduda sooviva baltisakslase kohta andmeid küsiti, sageli eitava vastuse, põhjendades seda isiku tegevusega Landeswehris, koostööga Saksa okupatsioonivõimudega või lihtsalt saksameelsusega, kirjutab ajaloolane Helen Rohtmets-Aasa ajakirjas Horisont.
Seotud lood
Teine maailmasõda lõppes ametlikult 1945. aastal, kuid Balti riikides käisid lahingud edasi. Hitleri armee asemel oli sisse tunginud Stalini oma. Baltimaalased peitsid end sügavatesse metsadesse, et jätkata vabadusvõitlust.
Keda silmas peetakse, kui räägitakse baltisakslastest? Imelise Ajaloo artiklisarjas sukeldume nende maailma, mis võib küll tunduda meile pisut kauge ja võõrana, ent on sellegipoolest osa Eesti ajaloost. Meie saksad rääkisid rohkem või vähem meie keelt.
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele